Elame eriolukorras, mis on tänaseks muutunud justkui tavaolukorraks ning meil puudub teadmine, millal see olukord lõppeb. E-arved ja digiarhiiv pole ammu enam midagi uut ega sensatsioonilist, ometi on ikka veel palju neid ettevõtteid, kes pole e-arveldamise ja selle eelistega päris hästi kursis.
Kogu riigisektor läks e-arveldamisele üle täies mahus juba möödunud aasta juulis, mis tekitas olukorra, kus ettevõtetel ei olnud enam võimalik riigiasutustele PDF- või paberarveid esitada ning nii mõnigi ettevõte pidi liituma selleks e-arvete operaatoriga. Kindlasti ei ole kaugel see aeg, kui ka erasektor mõistab e-arveldamise kasulikkust. Omniva müügijuhi Nevil Karlsoni sõnul on iga innovaatiline ettevõte tänaseks juba liitunud või kaalub liitumist e-arvete operaatoriga ning need, kes liitunud mõistvad tänases olukorras, millise õige otsuse nad teinud on.
Elisa Eesti pearaamatupidaja Hellika Toome ei kujutaks tänases eriolukorras elu ette ilma e-arveteta.
„Omniva e-arvete keskkonnas on väga hästi organiseeritud digiarhiiv, kus lisaks arvele on näha ka e-kirja sisu, millega arve sisse tuli. Hetkel tundub lausa mõeldamatuna, et raamatupidajad peaksid arveid otsima kaustadest, mida oleks tänases olukorras meeletult tüütu koju vedada või mõtlema, kuidas paberarved õigeaegselt nendeni jõuaks,“ ütles Toome. „Selline tööviis tooks ettevõttele kaasa kulude ebaefektiivse juhtimise.“
Tänases olukorras, kus inimesed töötavad igaüks oma kodust, annab e-arveldamine võimaluse ka eemalt mugavalt tööd teha. Mitte vähemoluline on fakt, et ettevõttes, kus liiguvad vaid e-arved on kogu arveldamise protsess justkui hästitoimiv taustajõud ning ettevõtte juht või finantsjuht ei pea sellega igapäevaselt tegelema. Ettevõtte juhtkond saab tegeleda palju olulisemate teemadega, näiteks kuidas kriisiolukorras ettevõtte käekäiku parandada või jätkusuutlikkus tagada, kuidas säilitada ettevõtte töötajate ametikohad ja töötasud või mida võtta ette, et mitte kaotada oma püsikliente.
Samuti väidavad e-arveldamist kasutavad ettevõtted, et kuna e-arved saadetakse otse koostööpartneri/kliendi majandustarkvarasse ning sealt saab raamatupidaja need kohe panka maksmisele suunata, on ka arvete laekumine oluliselt kiirem. Ettevõtte likviidsus paraneb ja rahavoogude üle on igal ajahetkel parem ülevaade. Tõsi, et tänase olukorra taustal ei saa jätta märkimata, et arvete laekumise kiirus võib hetkel hoopis olla tingitud ettevõtte majandusraskustest.
Toome sõnul on näha ka kasvu arvete töötlemise kvaliteedis.
Kui jälgida vigade arvu käsitsi arvete sisestamisel või automatiseeritud arvetel, siis tulemus on positiivselt üllatav. Vigade arv on minimaalne ning selle võrra on meie kvaliteet oluliselt kasvanud,
selgitas Toome.
„Nii saavad arved kiiremini kinnitatud ja seetõttu ka õigeaegselt tasutud.“
Toome sõnul on märtsikuu seisuga Elisas esitatud e-arveid ca 35%, ülejäänud on enamasti PDF-arved. Kokku on arveid kogu Elisas ühes kuus ca 2500.
