Sel aastal on Maksu- ja Tolliamet (MTA) teinud pankrotihoiatuse 93 äriühingule, kohtusse on esitatud avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks.
MTA tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on amet sel aastal erilise tähelepanu alla võtnud korduvalt võlas olevate äriühingute mahajätjad ja äriühingud, mis küll tegutsevad, kuid jätavad süstemaatiliselt oma maksukohustused täitmata.
„Sel aastal on meilt pankrotihoiatuse saanud 93 äriühingut kokku maksuvõlaga 11,4 miljonit eurot. Selle tulemusena on laekunud ligikaudu 430 000 eurot, lisaks on mitmed hoiatuse saanud isikud alustanud läbirääkimisi maksuvõla tasumise ajatamiseks,“ ütles Raaper.
Selliseid isikuid, kes on vähemalt kolmes äriühingus enda juhatuse liikmeks oleku ajal tekitanud maksuvõlga 5000 eurot või üle selle, oli aprilli alguse seisuga ligikaudu 1300. Need isikud on viimastel andmetel seotud 1573 ettevõttega, mille maksuvõlg kuu alguse seisuga oli kokku 69,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu maksuvõlast 20%.
Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on MTA esitanud kohtusse avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Tegemist on ettevõtetega, kes pikema perioodi vältel on deklareerinud maksukohustusi, millele aga tasumist järgnenud ei ole. Ühiseks jooneks nende äriühingute igapäevases majandustegevuses on erinevate teenuste ja tööjõu rendi teenuse osutamine.
Pankrotiavalduste esitamise peamiseks eesmärgiks on äriühingute maksuvõla kasvu peatamine. Juhul, kui pankrotimenetluses kogutud tõendite alusel selgub juhatuse liikme süüline tegevus ettevõtte maksejõuetuse tekitamisel või tahtlik maksude tasumisest kõrvale hiilimine, on võimalik koostada juhatuse liikmele hiljem ka vastutusotsus või esitada kuriteokaebus prokuratuurile.
MTA tulude osakonna erimenetluse talituse peajurist Terje Kriiseman märkis, et praegu valitseb Eesti ärikeskkonnas olukord, kus võlgnikud on paremas positsioonis kui võlausaldajad.
„Kui võlausaldaja tahab pahatahtliku võlgniku tegevuse lõpetada, siis tuleb võlausaldajal teha täiendavaid väljaminekuid suurusjärgus 7000 kuni 10 000 eurot. Nende kulutuste ja võla mingigi osa tagasisaamine võlgnikult on aga probleemne ning väga ajamahukas,“ selgitas Kriiseman.
Näiteks ühel äriühingul, mille osas on MTA kohtule pankrotiavalduse esitanud, on maksuvõlg tekkinud juba 2009. aastal. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2010. aasta kohta. Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt ületas töötajatele väljamakstav töötasufond koos maksudega igas kuus käivet ligi 40 000 euro võrra.
Teise äriühingu ligi miljoni krooni suurune maksuvõlg on tekkinud 2011. aastal. Äriühingu tegevusaladeks on tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus, raamatupidamine ning maksualane nõustamine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2009. aasta kohta.
Aprillikuu alguse seisuga on maksuvõlglasi 43 719 ja maksuvõlg on 339,3 miljonit eurot, olles samal tasemel kui 2009. aasta kevadel.
