Riigikohus tegi täna otsuse, milles selgitas muu hulgas seda, millised tagajärjed on sellel, kui kellegi isikuandmeid kuritarvitades võetakse tema nimel interneti teel laenu.
Riigikohus asus seisukohale, et laenuandjal ei ole õigust nõuda laenusumma tagastamist ega intresse isikult, kes ei teadnud tema nimel laenulepingu sõlmimisest, ja kellel puudus ka reaalne võimalus otsustada laenuandja poolt tema pangakontole üle kantud raha kasutamise üle. Laenuandja saab nõuda üksnes kahju hüvitamist isikult, kes võõraid isikuandmeid kasutades laenulepingu sõlmis.
Kõnealuses kriminaalasjas süüdistati Dmitri Krasnovi mitmetes kelmustes. Osa kelmusi seisnes selles, et D. Krasnov sõlmis tema kätte sattunud võõraid internetipanga paroole jm isikuandmeid kasutades teiste isikute nimel, kuid nende teadmata erinevate laenufirmadega laenulepinguid. Laenulepingute alusel kandsid laenufirmad lepingutes nimetatud laenusummad pangakontodele, mis kuulusid isikutele, kelle nimel D. Krasnov oli laenulepingud sõlminud. Nendelt kontodelt kandis D. Krasnov laenuraha kontoomanike internetipanga paroole kasutades kohe edasi enda või mõne oma tuttava pangakontole, kust ta selle enamjaolt sularahas välja võttis või maksis tagasi varem võetud laene.
Lahendades laenufirmade tsiviilhagisid D. Krasnovi vastu, leidis Riigikohus, et D. Krasnovi sõlmitud laenulepingud olid esindusõiguse puudumise tõttu tühised. Seepärast ei saa laenuandjad laenulepingute alusel kelleltki nõuda ei laenusummade ega intresside maksmist. Kuna isikutel, kelle nimel D. Krasnov laenulepingud sõlmis, ei olnud võimalik enda pangakontodele kantud raha käsutada, ei saa laenuandjad lepingutes laenusaajatena nimetatud isikutelt laenusumma tagastamist nõuda ka vahetult seaduse alusel. Riigikohus luges laenuandjatel laenulepingute tühisuse tõttu saamata jäänud summad D. Krasnovi poolt tekitatud kahjuks, mille peab hüvitama D. Krasnov.
