Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (pildil) allkirjastas teisipäeval Brüsselis koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikide ministritega 25 riiki hõlmava patendikohtu asutamise lepingu, teatab BNS.
Patendikohtu lepingu jätsid allkirjastamata Itaalia ja Hispaania, kuid leping jääb ühinemiseks avatuks, nii et sellega saavad hiljem liituda EL-i uued liikmesriigid ja ühinemisest loobunud riigid.
Leping allkirjastati EL-i nõukogu istungite vahepeal, kus kohtusid liikmesriikide siseturu- ja tööstusministrid. Eestis vajab leping jõustumiseks ratifitseerimist ehk riigikogu poolt eraldi ratifitseerimisseaduse vastuvõtmist.
Ühtse patendikaitse süsteemi loomise osas ei ole suudetud saavutada kõiki EL-i liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustas osa liikmesriike luua ühtse patendikaitse süsteemi tõhustatud koostööna. Samasuguse koostöövormiga on kavas kehtestada osas liikmesriikides ka finantstehingute maks.
Praegu on võimalik taotleda siseriiklikku patenti ja Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antavat Euroopa patenti. Uue ühtse toimega patendikaitse süsteemi eeliseks on võimalus ühe patenditaotlusega saada oma leiutisele patent selliselt, et sellel on kõigis osalejariikides ühetaoline ja ühesuguse toimega kaitse. Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem odavam. Niinimetatud klassikalise Euroopa patendi süsteemi puhul sõltuksid taotleja poolt tasumisele kuuluvad summad sellest, mitmes riigis ta kaitset taotleb.
Ühtse patendikaitse süsteem edendab selles osalevate riikide hinnangul teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist, sest see muudab juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlaks. Kuna ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides, tähendab see, et need laienevad ka Eesti territooriumile ning on siin kaitstud.
