Sõlmitud töölepingu kohaselt asus töötaja ametisse 1. septembril 2015. Ta pidi suhtlema klientidega, esindama tööandjat messidel ja konverentsidel. Poolteist aastat hiljem saatis ettevõtte üks juhatuse liige töötajale e-kirja teatega, et ta ei oleks tohtinud töölepingut sõlmida ja nõudis tagasi juba makstud töötasu.

Töötaja väitis, et täitis igal võimalusel oma lepingulisi kohustusi, sh käis tööl seni, kuni tööandja piiras ta ligipääsu oma e-posti kontole ja võttis ära arvuti, kus olid tema koostatud tööalased ja ka isiklikud dokumendid.

Töötaja esitas tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate töölepingu lõpetamiseks põhjusel, et tööandja oli lepingut rikkunud. Ta palus välja mõista ligi kolme kuu jooksul saamata jäänud töötasu brutosummas 3349 eurot, puhkusehüvitise 765 eurot ja 3768 eurose hüvitise, kuna lõpetas töölepingu tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Lisaks lähetuskulude ja päevarahade hüvitise 590,10 eurot, samuti kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahjuna, milleks oli töötaja hinnangul 5000 eurot. 

Hingeline valu, võltsimiskahtlusega tööleping

Ühel Haapsalus toimunud projekti lõpetamisel oli tööandja esindaja vestluses ühe suurima vastavas valdkonnas tegutseva ettevõtte esindajaga teatanud, et antud töötaja tegeleb vaid ühe juhatuse liikme eraviisilise hobiga. Töötaja arvates oli seetõttu kahtluse alla seatud tema professionaalsus ja seega vähendatud võimalusi samal alal edasi tegutseda.

„Tunnen erinevatel üritustel ebamugavust, sattudes kokku inimestega, kes on antud isiku väitest teadlikud,“ möönis töötaja, leides, et tööandja tegevus põhjustas talle hingelist valu ja kannatust. Ta leidis, et firma juhatuse liikme väited mõjutavad kindlasti tema kui töötaja mainet ja edasisi võimalusi.

Tööandja omakorda leidis, et töötaja tööleping pole kehtiv ― tegemist on võltsimiskahtlusega lepinguga. Põhjusel, et kaks juhatuse liiget nägid tema töölepingut antud menetluse käigus alles esmakordselt. Töötaja töölepingu oli allkirjastanud firma juhatuse kolmas isik, kes oli osanikevahelises meilivahetuses kinnitanud, et töötaja on hoopis tema osalusega teise ettevõtte töötaja. Seega polnud töötaja täitnud sugugi antud firma juhatuse tööülesandeid ja lähetusi ega olnud ka selle firma töötaja. Ka puudus sellesisuline otsus.

Kohtust kaitset otsinud töötaja oli täitnud kolmandalt juhatuse liikmelt saadud ülesandeid, kes oli teise ettevõtte osanik. Juhatus ei teadnud, missugune oli nende kahe hilisem töösuhe. Oli alust arvata, et töötaja varjas teadlikult oma väidetavat töölepingulist suhet tööandja juhatuse liikmete ja osanike eest. Seetõttu võis töölepingut pidada näilikuks tehinguks ja pettuseks, mille koostasid töötaja ja tööandja endine juhatuse liige kahekesi. 

Töösuhe tõendati, töölepingut rikuti

Harju Maakohus otsustas 6. detsembril 2016 rahuldada töötaja hagi osaliselt ja mõista tööandjalt välja brutosummadena töötasu 3349 eurot, põhipuhkuse hüvitist 160,10 eurot, TLS § 100 lg 4 kohast hüvitist 1256 eurot, viivist 32,70 eurot ning viivist protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus leidis, et töösuhe 1. septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016 leidis tõendamist.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et tühistada tuleb Harju Maakohtu otsuse osa jätta rahuldamata kasutamata põhipuhkuse hüvitis, lähetuskulude väljamõistmine, viivise ja menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu arvates oli maakohus eksinud töölepingu seaduse kohaldamisel. Töötajal oli õigus saada põhipuhkust kogu töötatud aja eest. Seega mõisteti tööandjalt välja puhkusehüvitis kasutamata puhkuse eest 765 eurot. Ringkonnakohus ei nõustunud ka Harju Maakohtu otsusega jätta lähetuskulud täielikult välja mõistmata.

Kuna maakohus ei põhjendanud, mis asjaoludel ta vähendas TLS § 100 lg-s 4 märgitud hüvitist, siis ringkonnakohus kõrvaldas selle puuduse selgitusega, et „kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.“

Ringkonnakohus nõustus Harju Maakohtu järeldusega, et kohane on tööandjalt välja mõista hüvitis ühe kuu töötasu eest summas 1256 eurot. Hüvitist vähendati, kuna töötaja tööstaaž ettevõttes oli lühike ― vaid seitse kuud. 

Töötaja täitis tööülesandeid, allus juhtimisele

Kolleegiumi arvates ei jätnud Harju Maakohus ebaõigesti rahuldamata töötaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis tema hinnangul oli 5000 eurot. Põhjusel, et töötaja professionaalsuse kahtluse alla seadnud isik ei olnud tööandja seaduslik esindaja. Seetõttu ei kaasnenud öelduga ka tööandjale õiguslikke tagajärgi. Samuti ei esitanud ega tõendanud töötaja ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks talle eeldatav mittevaraline kahju tekkinud, mille esinemisel näeb seadus ette ka mittevaralise kahju hüvitamise. Paljasõnalised väited, et töötaja tundis alandust ja tema suhteid kahjustati, ei andnud alust eeldada, et tööandja tema isiklikke õigusi rikkus ning seetõttu tulnuks rahaline hüvitis välja mõista.

Küll nõustus Ringkonnakohus Harju Maakohtu järeldusega, et töötaja ja tööandja vahel tõendati töösuhe, mis kestis 1.septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016. Maakohus tuvastas, et töötajaga oli sõlmitud kehtiv tööleping. Ta täitis oma tööülesandeid, allus tööandja juhtimisele ja kontrollile.

Tööandja väidet ümber ei lükanud, kuigi kirjavahetusest ilmneb, et teised juhatuse liikmed ei pruukinud töötajaga sõlmitud töölepingust teadlikud olla. Samas selgus Äriregistri väljavõttest, et iga juhatuse liige võis ettevõtet kõikide tehingute tegemisel esindada. Vaatamata sellele, et töölepingu sõlminud juhatuse liige kutsuti tagasi, siis seetõttu ei muutunud tööleping tühiseks.

Ka töötaja saamata jäänud töötasu suurust tööandja ei vaidlustanud, mistõttu mõistis Harju Maakohus töötaja kasuks välja töötasu summas 3349 eurot ja lisaks viiviseid summas 32,03 eurot kogu põhinõude (5544,10 eurot) rahuldamiseni.

Kohtusse tasub õigust taga nõudma minna, kui on piisavalt alust ja tõendeid, mis kinnitavad, et töötaja õigusi on rikutud või kahjustatud. Arvestama peab, et ükski nõue ei saa põhineda vaid tuulde sosistatud oletustel, vaid eelkõige tõestatavatel tõenditel.

Tekst: Tiina Lang
Allikas: Tööelu