Kümne aastaga on Eestis raiutud metsa rohkem, kui seda 12 aastaga kasvada jõudis. Keskkonnaagentuur avalikustas olukorra alles nüüd, muutes radikaalselt varem tõe pähe esitatud vastupidiseid andmeid.

„Keskkonnaagentuur on kõrge mainega asutus, sealt saab üldjuhul usaldusväärseid andmeid, ainult metsandus on nagu tõrvatilk meepotis,“ hindas Tartu ülikooli säästva metsanduse teadur Raul Rosenvald, kel on metsamajanduses doktorikraad. „Metsandusnäitajate kohta käiv info on korduvalt väga suures ulatuses muutunud. Aastaid on esitatud ebaloogilisi andmeid. Seetõttu on agentuuri metsandusinfot raske usaldada. Aga selle info põhjal tehakse olulisi otsuseid.“

Üleraie tagajärg

Mastaapse üleraie tagajärg Eesti puidutööstusele on umbes sama nagu inimesele, kes on harjunud iga kuu laiaks lööma oma palga ja lisaks veel osakese vanaonu pärandusest. Ühel päeval on pärandus otsas ja pangaarvelt vaatab vastu vaid kuupalk. Kui inimene elas illusioonis, et suurem sissetulek jääb püsima, on hoop väga valus.

Hulk Eesti puidutööstusi ja suurem osa üldsusest elas tõenäoliselt niisuguses illusioonis. Selle on loonud juhtivad ministeeriumiametnikud, tehes arvudega hookuspookust ja väites, et raiuda võiks veelgi rohkem, ning materdades üleraie eest hoiatajaid.

Meedias on seda taplust nimetatud metsasõjaks. Kuni pooled sõnasõda pidasid, jagati „vanaonu pärandust“ laiali. Hiljutine riigikontrolli audit paljastas mõned suurema noosi saanud.

Ministeerium saab metsa kohta arvud keskkonnaagentuurist. Viimati väitis kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse eelnõus, et kohalikule metsa- ja puidutööstusele on tagatud tooraine stabiilne pakkumine. Seda saab tagada, kui metsa kasvab rohkem juurde, kui raiutakse. Ametlikus keeles on see raiemaht, mille puhul raied ei ületa pikemas vaates majandusmetsade netojuurdekasvu, metsade tagavara raiete tagajärjel ei kahane.

Selle näitaja kohta väitis ministeerium, et olemasolevatele andmetele tuginevate keskkonnaagentuuri koostatud prognooside põhjal vastab esitatud tingimustele keskmine raiemaht ligi 9,9–10,2 miljonit m³ aastas.

Paraku avaldas keskkonnaagentuur juunis andmed, mille järgi on majandatavate metsade netojuurdekasv ainult 8,1 miljonit m³ aastas. Et kaheksa ei ole kümme, saab aru ka lasteaialaps.

Kui Postimees küsis kliimaseaduse eelnõu tutvustusel (4. augustil), miks on eelnõus kaheksa asemel kirjas kümme, jäi mulje, justkui poleks minister Yoko Alender (RE) ja asekantsler Kristi Klaas probleemist siiski aru saanud.

Alender väitis, et keskkonnaagentuur pole talle uut majandusmetsa netojuurdekasvu näitajat öelnud. Klaas sõnas: „Oleme välja arvutanud, kui suur peaks olema raiemaht, et oleks võimalik kliimaeesmärke täita: kuskil 10 miljonit tihumeetrit aastas.“

Hiljem ta märkis, et pole võimatu, et see hinnang muutub, kui andmed ja teadmised täienevad. Vikerraadios 16. augustil väitis Alender juba, justkui oleks kümnele kinnitust saanud: „Praegused arvutused näitavad, et see on umbes kümne miljoni tihu ringis aastas.“

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Madis Raudsaar avaldas, kuidas sai eelnõusse arv, mis on majandusmetsade netojuurdekasvust märkimisväärselt suurem.

„Keskkonnaagentuurilt on kliimaministeerium tellinud ühtlase raiemahu stsenaariumi arvutuse ilma lühiajalise netojuurdekasvu lisatingimuseta,“ selgitas ta. „Sisulisest tähendusest tulenevalt on see pikas perspektiivis loomulikult ka majandatavate metsade netojuurdekasvuga tasakaalus. See aga ei tähenda, et see oleks tasakaalus igal aastal või isegi igal kümnendil. Tulenevalt majandatavate metsade vanuselisest struktuurist on esimestel kümnenditel raiemaht ka ühtlase raie korral loomulikul üle netojuurdekasvu, hiljem ka vastupidi. Keskkonnaagentuur ei ole kindlasti kunagi öelnud, et ühtlane raie on alati alla majandatavate metsade netojuurdekasvu.“

Ministeerium on trikitanud

Raudsaare jutust tuleb välja, et ministeerium on trikitanud: kõigepealt on eelnõus rahustav lause, justkui raiutaks metsa vähem, kui seda juurde kasvab, ja puidusektor saaks ühtlaselt puitu. Seejärel on lubadustega mittehaakuv arv ja pole öeldud, kui kaua saaks raiemahtu 10 miljoni tihumeetri peal hoida. Samuti pole öeldud, et niipalju saab raiuda ainult „päranduse“ toel, millal pärandus otsa saab ja millal valus kukkumine tuleb ning saabub tasakaal praegusest raiemahust umbes poole väiksema koguse peal.

Raudsaar seda ka ei avaldanud, küll on riigimetsa raie kukkumise graafiku avaldanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaagentuur oli muidugi ise vett soganud, avaldades raiemahu ja netojuurdekasvu graafiku ühe hektari arvudega ehk jättes need korrutamata majandatava metsa pindalaga. Et keegi ei saaks korrutustehet keskkonnaagentuuri arvudega „Postimehe arvutuseks“ nimetada, palusime Raudsaarel see tehe ära teha.
Graafikut majandatavate metsade netojuurdekasvu kohta ja seda, et üle kümne aasta on raiemaht olnud sellest oluliselt suurem, nägi minister Alender möödunud reedel saates „Otse Postimehest“.

Postimees küsis, miks on seletuskirjas vale arv ja kas lollitati ministrit või lollitas minister ise üldsust. „Mis me näeme siin pildil, on kokkuvõte ajaloost. Meie oleme omad arvutused teinud ettevaatavalt,“ ignoreeris Alender eespool kirjeldatud andmeid.

Jätkuvatele küsimustele arvude kaheksa ja kümme erinevuse kohta vastas ta: „Raiemahtu tulebki alla tuua. Me püüdleme selle poole, et raiemaht oleks keskmiselt kümme miljonit tihumeetrit aastas.“ Ta ei maininud, kes ja miks sidus seletuskirjas kümnega mittehaakuvad lubadused, et raiemaht ei ületa netojuurdekasvu ja puidusektorile on tagatud stabiilne tooraine.