Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide olmejäätmekäitluse edetabelis jagab Eesti koos Slovakkiaga 18.–19. kohta, teatas BNS.
Aruandes on 27 liikmesriiki reastatud 18 kriteeriumi järgi, mille hulgas on ringlussevõetud jäätmete üldkogus, jäätmekõrvalduse hind ja EL-i õiguse rikkumised. Saadud tulemustabel on osa käimasolevast uuringust, millega liikmesriikidel aidatakse tõhustada jäätmekäitlust, teatas komisjon.
Tabeli eesotsas on Austria, Belgia, Taani, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi.
Eesti puudustena tuuakse aruandes välja probleeme seoses jäätmetekke vältimise meetmete, olmejäätmete taaskasutuse, kõrvaldamise ja ringlussevõtu ning jäätmekogumisteenustega.
Lisaks Eestile on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte puudulikult rakendatud ka Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Kreekas, Itaalias, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.
Austrias, Belgias, Taanis, Saksamaal, Hollandis ja Rootsis on seevastu ulatuslikud jäätmekogumissüsteemid ja prügilasse läheb vähem kui viis protsenti jäätmetest. Samas on nimetatud riikides probleemiks jäätmetekke vältimise täiustamise vajadus ja põletusahjude liigne võimsus; need võivad takistada ringlussevõttu ja nõuavad prügi importimist põletusahjude käigushoidmiseks.
Komisjon koostab aruande alusel tegevuskavad kümne kõige mahajäänuma liikmesriigi jaoks. Neid arutatakse riikide valitsustega kahepoolsetel seminaridel sel sügisel, esimene seminar toimub 19. septembril Prahas. Tegevuskavades esitatakse individuaalselt väljatöötatud soovitused, kuidas parandada jäätmekäitlust, kasutades selleks õiguslikke, halduslikke ja majanduslikke hoobasid ning EL-i struktuurifonde.
Euroopa Komisjoni jaoks hiljuti koostatud uuringu kohaselt on EL-i kõigi jäätmealaste õigusaktide rakendamisega võimalik säästa 72 miljardit eurot aastas, suurendada EL-i jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet 42 miljardi euro võrra ning luua 2020. aastaks rohkem kui 400 000 uut töökohta.
