Eeltingimustega seotud abipaketi suurus jäi pärast rohkem kui 12 tundi väldanud pingelisi kõnelusi varem kokkulepitud piiridesse ehk püsis 130 miljardi euro tasemel.

Lisaks sellele soostuvad erakreeditorid kandma maha umbes 107 miljardi euro väärtuses Kreeka võlakirju ehk varem räägitust veidi rohkem, teatas panku esindav Rahvusvaheline Rahandusinstituut (IIF).

Brüsseli kohtumise üheks peateemaks oli Kreeka riigivõla restruktureerimine, see peab aastaks 2020 taanduma praeguselt 160 protsendilt 120,5 protsendini Kreeka sisemajanduse kogutoodangust.

Eurotsooni juhi, Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri sõnul tuleb Ateenal eurotsooni partneritelt laenu saamiseks täita veebruari lõpuks üksjagu eeltingimusi. Nõudmiste rahuldamist kontrollitakse märtsi alguses toimuval eurotsooni kohtumisel.

Uus abipakett aitab Kreekal täita terendavaid finantskohustusi ja vältida maksejõuetuse väljakuulutamist, kuid sellelt ei oodata riigi süvenevate majandusprobleemide kiiret lahendamist. Selle asemel seisavad kreeklased silmitsi reformide, kokkuhoiu ja jõupingutustega, et oma majandus jälle käima saada.

Kreekal on abirahaga kiire, sest 20. märtsil tuleb tal tasuda 14,4 miljardit eurot vanu võlgu ja selleks on tal vaja uut laenumakset. Valdav osa eeldatavast abirahast kulub Kreeka võlakirjade väljavahetamisele, pangandussektori stabiliseerimisele ja intresside tasumisele.

Kriitikud on väljendanud kahtlust, kas Kreekas pärast aprillikuiseid valimisi võimule tulev valitsus kavatseb kokkulepetest -- sealhulgas 3,3 miljardi euro suurusest kokkuhoiuprogrammist -- kinni pidada.