"Selle analüüsi tulemus on ilmne: normid, mida ei ole vaja, mis ei toimi või mis ei saagi toimida või mis on otseselt kahjulikud või silmakirjalikud, võiks minu arvates julgesti kehtetuks tunnistada," ütles riigipea presidendi kantselei teatel. Ilvese sõnul võiksid sellise uurimistööga tegeleda ministeeriumid, ülikoolid ja mõttekojad, taotledes selleks teaduslikeks uuringuteks jaotatavat toetusraha.

President Ilvese sõnul on Eesti jõudnud arengufaasi, kus iga uue seaduse või olemasoleva seaduse muutmine peab lähtuma seaduse otsestest ja kaudsetest mõjudest ühiskonna ja elanike elukvaliteedile. "Riigi ja õiguskorra hoogtööna ehitamise aeg on möödas," lisas riigipea. "Uus seadus ei ole sageli enam see vahend, mille järele ükskõik missuguse probleemi tekkimisel esimesena haarata." Nii nagu sobimatu arstim võib tervendamise asemel uue haiguse põhjustada, võib ka põhjalikult läbi mõtlemata seadus presidendi sõnul hoopis kahju teha.

"Bolševikud defineerisid õigust kui valitseva klassi tahet. Kas täna võiks seadus olla eelkõige valitseva koalitsiooni tahte väljendus," küsis Ilves ja nentis, et mõnikord tundub, et meil see ongi nii läinud.

Samas viitas president Ilves ka valdkondadele, mille õiguslik regulatsioon on praegu Eestis kas puudulik või ebaselguse tõttu lõputuid vaidlusi põhjustav. Riigipea hinnangul vajavad üle vaatamist riigi ja kohalike omavalitsuste suhteid, konkurentsi- ja tarbijakaitseameti volitusi ja võimalusi ning riigihangete korraldamist käsitlevad seadused.

Ilvese sõnul vajab õigusriigi hea tervis seaduse ja tegeliku elu kooskõla. Kui nad hakkavad toimima lahus, siis riivab see peagi kõigi ühiskonna liikmete heaolu, lisas ta.

BNS