Uue fiskaalkokkuleppe sõlmimises ning majanduspoliitika senisest tugevamas koordineerimises leppisid euroala riigipead ja valitsusjuhid kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel eelmise aasta detsembris. Samas lepiti kokku ka elementides, mida tulevane leping sisaldama peaks.
Loodava lepinguga kinnitatakse üle ning viiakse sellega uuele õiguslikule tasandile riikide poliitiline tahe kinni pidada Euroopa Liidu majanduspoliitilistest põhimõtetest.
Lepingu tuumaks ja keskseks elemendiks on nn eelarve tasakaalu reegel, mis tuleb kirjutada sisse lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse. Nimetatud kohustusest kinnipidamise kontrollimiseks nähakse lepingus ette ka Euroopa Kohtu pädevus.
Valges raamatus esitatakse informatsioon ja ettepanekud Eesti seisukohtadeks, mis on aluseks uue fiskaallepingu tekstiga ühinemiseks. Valge raamat sisaldab ülevaadet uue sõlmitava fiskaalkokkuleppe taustast, analüüsib sisu, põhjendusi ja mõjusid. Samuti käsitletakse fiskaalleppe õiguslikku vormi, kooskõla Eesti põhiseadusega ning ELi lepingulise raamistikuga. Valge raamat käsitleb lisaks fiskaalleppele ka teisi ettepanekuid, mida on tehtud euroala ja ühisraha tugevdamiseks ning esitab Eesti esialgsed seisukohad nende osas.
Valge raamatu kohaselt on 2011. a detsembri ülemkogu raames tehtud ettepanekud euro tugevdamiseks, sh uue fiskaallepingu sõlmimine, kooskõlas valitsuse Euroopa Liidu poliitika põhimõtete ja eesmärkidega. Eesti majandusliku arengu ja majandusliku julgeoleku kindlustamiseks on vajalik tugev ja tõrgeteta toimiv euroala. Eesti eelistab jätkuvalt fiskaalleppe võimalikult kiiret üleviimist Euroopa Liidu õigusesse, sealhulgas aluslepingutesse. See aitaks edendada leppe ja temas sisalduvate põhimõtete võimalikult tõhusat ning laiapõhjalist elluviimist kõigis 27 liikmesriigis.
Uus välisleping ei muuda Euroopa Liidu olemust ja on seega kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lepingut võib käsitelda kui sammu Maastrichti lepinguga loodud majandus- ja rahaliidu elluviimisel, kuna lepingu peaeesmärk on olemasoleva majandus- ja rahaliidu tugevdamine, et tagada Euroopa Liidu ühisraha euro stabiilsus ja usaldusväärsus.
Eesti jaoks tähendab kokkuleppega liitumine sisuliselt pika aja vältel kujunenud majanduspoliitiliste väärtuste kinnistamist ka ühisraha toimimise aluspõhimõtetes, kuna Eesti on järginud tasakaalus eelarve ja minimaalse riigivõla põhimõtteid nii enne Euroopa Liiduga liitumist kui ka selle järgselt.
Uus liikmesriikidevaheline leping on Eesti jaoks välisleping, mida tuleb menetleda välissuhtlemisseaduse alusel. Leping on rahvusvahelise õiguse reeglite kohaselt õiguslikult siduv ja täitmiseks kohustuslik.
Valges raamatus toodud ettepanekute rakendamine nõuab Riigikogu heakskiitu.
