Page 13 - KARISTUSHINNANGUD

4. Karistuse eesmärgid
justkui jääks siis karistuseta) ning ka arusaamatu,

justkui karistusest pääsemisena.

Karistuse peamise eesmärgi osas olid elanikud ja 120 99 99
93 96 100
93 86 82 96
94 90 94
menetlejad ühte meelt: karistuse eesmärgiks on 71
80
60
reageerimine ehk konkreetse kurjategija karistamine 40
20
rikkumise eest. Seda nimetasid esimese eesmärgina 0
st
e a i
kõik vastajad: 96% elanikest, 99% politseinikest ja da k a set jat eeta nulud u
ija omärg
prokuröridest ning 93% kohtunikest. Edasine järjestus eri ehadetegise vataathjna egma gaj
geoleristkreatmiKornaekitkaPanjattta
erineb mõnevõrra. Kohtunikke eristab teistest eatekaonurjkukantkurõiseo
Rkkrikmt
rühmadest see, et keskmiselt hindavad nad kõiki
Elanik
Politseinik
Prokurör
Kohtunik
loetletud karistuse eesmärke mõnevõrra

vähemtähtsaks kui teised rühmad. Samas näitab
Joonis 2.
Mõned olulisemad karistuse
uuring, et karistuse eesmärke nähakse pigem
teineteist täiendavatena, mitte teineteist eesmärgid, % nendest, kes pidasid antud
eesmärki väga oluliseks või oluliseks.
välistavatena, kuna vastajad pidasid suuremat osa

loetletud eesmärkidest oluliseks. Ka mujal on
100
85
täheldatud inimeste soovi, mille kohaselt karistus 75
75
71
80
67
69
63
täidaks mitmeid eesmärke, vahel isegi vastuolulisi 50
60
(Doble, 2011: 163). Kõigi uuritud gruppide jaoks on 40
karistuse eesmärgid seotud konkreetse isiku teole
20
reageerimisega: et kurjategija mõistaks teo tagajärgi
0
ning hoiduks edasistest rikkumistest. Kurjategija Lepitada osapooled, kui ohver Olla hoiatuseks teistele
seda soovib
isoleerimine ja selle läbi ühiskonna kaitsmine oli
Politseinik Prokurör
Kohtunik Elanik
oluline nii elanike kui kohtunike jaoks. Mitmel juhul oli

oluliseks ka kannatanule kahju korvamine.
Joonis 3.
Vähemolulised karistuse eesmärgid, %

Kohtunike ja elanike jaoks on karistuse oluliseks nendest, kes pidasid antud eesmärki väga
eesmärgiks ka kurjategija isoleerimine, et sellega
oluliseks või oluliseks.
kaitsta ühiskonda – mõlemal juhul (kohtunikel

tähtsustelt kolmas, elanikel neljas). Kui elanike puhul Eesti uuringu tulemused sarnanevad karistuse

on isoleerimine ehk vangistamine mõneti loogiline eesmärkide osas mujal tehtud uuringutega. Näiteks

karistuse eesmärk, arvestades nende teistest USAs ja Kanadas läbi viidud küsitlused näitavad, et
karistuse esmaseks eesmärgiks peetakse kurjategija
karmimaid karistushinnanguid, siis kohtunike puhul on
karistamist vastavalt kuriteo raskusele, samuti on
sellise eesmärgi etteotsa sattumine üllatav. Samas
protsentuaalselt peab isoleerimist tähtsaks 92% eesmärgiks edasiste kuritegude toimepanemise

elanikest, 91% politseinikest, 86% prokuröridest ja takistamine, samas kui ohvri ja kurjategija

79% kohtunikest.
rehabilitatsioon on teisejärgulised eesmärgid (Doble,

2011: 150-152). Eesti inimeste ja professionaalide
Kõige vähemtähtsaks peavad politseinikud ja elanikud suhteliselt madal toetus taastavale õigusele, nt

osapoolte lepitamist (67% ja 69%), prokurörid ja lepitamisele, võib tuleneda nende madalast

kohtunikud teistele hoiatuseks olemist (63% ja 50%). teadlikkusest taastava õiguse põhimõtetest. Taastav

Ilmselt politseinike väiksem usk osapoolte lepitamisse õigus sisaldab kolme tingimust: süüdlane võtab oma
tuleneb nende vahetust kogemusest kurjategijatega,
teo eest vastutuse ja vabandab, ohver osaleb
mistõttu nende usk inimeste omavahelisse rahulikku
protsessis ning väljendab oma soove, tulemus aitab
arvete klaarimisse on väiksem. Elanike jaoks aga võib parandada ja taastada ohvri olukorda (Roberts &

lepitamine karistuse alternatiivina tunduda kas liiga Hough, 2005).

uudne või ebaõiglane ohvri seisukohalt (et kurjategija

13