Page 12 - KARISTUSHINNANGUD

seadusi muudetakse), siis johtub usalduse näitajast

see, et kui eesmärgiks seatakse kurjategijate

rehabiliteerimine ja leebem kohtlemine, siis poliitikute

usaldamine võib selles mängida olulist rolli. Üheks
selgituseks võib olla seegi, et kui inimesed usaldavad

poliitikuid, siis eeldatakse automaatselt, et nad teevad

ka õigemaid otsuseid. See ei tähenda, et rahvas pimesi

usuks seda, mida poliitikuid ütlevad või teevad, vaid

säilitades terve küünilisuse, samas nende otsuseid

laias laastus siiski usaldades. Teisisõnu eeldatakse, et
poliitikud tahavad parimat erinevate

ühiskonnaliikmete jaoks. Lisaks, rahvusvahelistes

uuringutes ohtralt kajastatud karistuslik populism, mis

tähistab poliitikute soovi olla kurjategijatega karm, et

vastata rahva „õiglustundele“, on kaasa toonud

ebaefektiivse karistusreformi ja karistuste
karmistamise mitmetes riikides (Roberts & Hough,

2011; Garland, 2000; Tonry, 1999; Vermeule, 2008 ) –

nähtus, mida Eesti puhul siiani uuritud ega täheldatud

pole. Peamised põhjused, mis näiteks Anglo-Ameerika

riikides on mõjutanud avalikku arvamust, on inimeste

turvatunde puudumine ja taju, et kuritegevus on süüdi
turvatunde puudumises, samuti hirmu ja ohutunde

transformeerumine vihaks ja kättemaksuks

(Indermaur & Hough, 2011: 201). Need tunded

omakorda on mõjutanud poliitikute tegevust

karistuste karmistamisel.

12