Näiteks on Lätil küllaltki omapärane arusaam sellest, kuidas püsiva tegevuskoha kasu tuvastada.
Oleme näinud juhtumeid, kus Läti maksuhalduri arvates tuleb Lätist teenitud tulu omistada Lätile, kuid selle teenimiseks tehtud kulutusi mitte. Maksuleping sellist arusaama ei toeta.
Eesti maksuhaldur ei saa aga Lätis tasutud makse täies ulatuses arvestada, kuna Läti poleks pidanud Eesti–Läti maksulepingu järgi neid nii suures ulatuses koguma – ampsati tükk ka Eestile kuuluvast osast. See võib viia olukorrani, kus Eesti maksuhaldur maksustab osa püsiva tegevuskoha kasumist ka Eestis.
See on ilmselgelt topeltmaksustamine, mida...
