1.1. Töötuskindlustusmakse määrad
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
2.3. Hüvitise maksmise periood
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
1. Töötuskindlustusmakse
Tööandja tõend kindlustatule:
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad
Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% - 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% - 1,4% palgafondilt.
Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
|
Töötuskindlustusmakse määrad 2002-2023 |
||||||||||
|
|
2002 - 2005 |
2005 - 2009 31.mai |
2009 |
2009 |
2010 |
2013 |
2014 |
2016-2019 |
2020 |
2020–2023 |
|
Tööandja |
0,5% |
0,3% |
1% |
1,4% |
1,4% |
1% |
1% |
0,8% |
0,25-1,4% |
0,8% |
|
Töötaja |
1% |
0,6% |
2% |
2,8% |
2,8% |
2% |
2% |
1,6% |
0,5-2,8% |
1,6% |
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:
- töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata siit);
- töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma;
- füüsilisest isikust ettevõtjad;
- notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud;
- vabakutselised loovisikud;
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st nad ei saa tasu töölepingu alusel);
- Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
- töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
- töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
- tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
- sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
2. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:
- te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
- olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
- teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
o enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5) või on tööleping lõpetatud kohtus või töövaidluskomisjonis TLS § 107 lg 2 alusel;
o kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
o enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega).
Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel pikaajalise töövõimetuse tõttu) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
Töötuskindlustushüvitise avalduse saate esitada endale sobivas töötukassa osakonnas või e-töötukassa kaudu.
Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:
- isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
- tööandja tõend kindlustatule. Tööandja tõendile märgitakse viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alus ja aeg, abikaasatasu maksmise lõppemise aeg, andmed töösuhte alguse kuupäeva või teenistusstaaži pikkuse kohta, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aeg, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. Tõendil peavad olema kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muid dokumente, mis tõendavad eelnimetatud andmeid.
Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab tõendile märkima ka andmed abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.
Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist. Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast.
Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil teile määratakse töötuskindlustushüvitis. Tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
2.3. Hüvitise maksmise periood
- kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 5 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaži 10 aastat või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.
Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal on välja makstud tasusid. Nende üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitis, lähetustasud jne) ja töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest makstud tasusid.
Näiteks kui teie tööleping lõpetati detsembris, ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Teie kalendripäeva keskmine töötasu arvutatakse jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse ka enne jaanuari makstud tasud.
Kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse.
Alates 01.08.2020 saate esimesel sajal hüvitise saamise päeval iga päeva eest hüvitist 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Näide: Teie kalendripäeva keskmine töötasu oli 30 eurot.
Kui teie töötuskindlustushüvitise maksmise periood on näiteks 01.01.2021 – 29.06.2021 (180 kalendripäeva), siis perioodi eest 01.01.2021 – 10.04.2021 saate hüvitist 18 eurot kalendripäevas ning perioodi eest 11.04.2021 – 29.06.2021 12 eurot kalendripäevas.
Hüvitise maksmise perioodi kohta lugege lisaks SIIT.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus.
Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2022. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 71,69 eurot päevas ehk 2222,39 eurot 31 päeva eest, alates 101. päevast 47,80 eurot päevas ehk 1481,80 eurot 31 päeva eest (brutosummad).
Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.
2021. aastal oli kuu töötasu alammäär 584 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 19,46 eurot. Juhul, kui teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 9,73 eurot, saate 2022. aastal hüvitist 9,73 eurot kalendripäeva eest.
Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist (kuid mitte varem, kui kaheksandast päevast teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates).
Töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele: hüvitis eelmise kuu eest jõuab teie pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks.
Töötuskindlustushüvitis makstakse teie pangakontole.
Kui te soovite, et töötuskindlustushüvitis kantaks teise isiku pangakontole, tuleb selleks esitada töötukassas vormistatud kirjalik avaldus, digitaalselt allkirjastatud elektrooniline avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus.
Näide
Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Hüvitist hakatakse arvestama 8. novembrist ja esimest korda makstakse see teile 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, saate detsembris hüvitist 8.-30. novembri eest (23 päeva eest). Juhul, kui te detsembrikuu jooksul tööd ei leia, makstakse teile 10. jaanuariks hüvitis kogu detsembri ehk 31 päeva eest.
Kui olete töötanud ühe tööandja juures vähemalt 5 aastat ning teie töö- või teenistussuhe lõppes koondamise tõttu või põhjusel, et tööandja ei saanud anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu, rakendub nn ooteaeg. Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Ooteaja puhul hakatakse teile hüvitist arvestama:
- 30 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui töösuhe selle tööandjaga või teenistusstaaž oli 5-10 aastat;
- 60 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui töösuhe selle tööandjaga või teenistusstaaž oli üle kümne aasta.
Näide
Teie töösuhe lõppes 15. oktoobril koondamisega ning teie tööstaaž viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60-päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hakatakse teile hüvitist arvestama alates 15. detsembrist. Esimene hüvitise summa 15.-31. detsembri (17 päeva eest) laekub teie esitatud pangakontole 10.jaanuariks.
Kui soovisite hüvitise taotlemisel maksuvaba tulu arvessevõtmist, peetakse maksuvaba tulu ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaks (20%).
2018. aastast alates võib töötuskindlustushüvitise taotlemisel paluda mitte arvestada maksuvaba tulu, arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus või arvestada maksuvaba tulu muus summas (summa ei tohi olla suurem kui 500 eurot).
Näide
Teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 12 eurot ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teie brutohüvitis 360 eurot. Kui soovisite mitte arvestada maksuvaba tulu, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa kinni tulumaksu terve summa pealt: 360x0,2=72 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-72=288 eurot. Kui soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (500 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu. Kuna summa on väiksem kui 500 eurot, siis 10. maiks saate kätte 360 eurot.
Kui näiteks soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 200 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (200 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (360-200)x0,2=32 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-32=328 eurot.
Maksuvaba tulu saab maha arvata ainult üks, isiku poolt valitud tulumaksu kinnipidaja (nt töötukassa, tööandja). Seda põhimõtet tuleb arvestada ka ajutisel töötamisel töötuna arveloleku ajal: kui te juba kasutate maksuvaba tulu töötuskindlustushüvitise saamisel, siis tasub kaaluda maksuvaba tulu mittekasutamist ajutise töötamise eest makstava tasu korral.
Loe täiendavalt maksuvabast tulust alates 01.01.2018: maksuvaba tulu SIIT.
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peate aktiivselt uut tööd otsima.Töötukassa lõpetab teile hüvitise maksmise enne määratud tähtaega, kui:
- teie töötuna arvelolek lõpetatakse;
- te ei pöördu mõjuva põhjuseta vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
- te keeldute ilma mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
- te esitate kirjaliku avalduse hüvitise maksmise lõpetamiseks;
- teile määratakse paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
Kui teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (näiteks lähete tööle), tekib teil õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui:- olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
- olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ning
- teie viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele.
Kuni 31.08.2020 kehtivad hüvitise kasutamata jäänud päevad 12 kuu jooksul alates hüvitise määramise kuupäevast. Alates 01.09.2020 kehtivad hüvitise kasutamata jäänud päevad 12 kuu jooksul alates hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast.
Kui 01.09.2020 seisuga on teile hüvitise maksmine lõpetatud, kuid kasutamata jäänud hüvitise päevad veel kehtivad, siis muutub nende kehtivuse kuupäev automaatselt ning eraldi muutmise otsust ei tehta.
Näiteks kui teile määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks alates 01.11.2019 ning hüvitise maksmine lõpetati 30.06.2020, siis kehtivad kasutamata jäänud hüvitise päevad kuni 30.06.2021.
3. Koondamishüvitis
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
Kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi koondamishüvitis) makstakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja- kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või
- kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või
- kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
Koondamishüvitisele on õigus ka vanaduspensionäridel.
3.2. Hüvitise suurus
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal on välja makstud tasusid. Nende üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitis, lähetustasud jne) ja töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest makstud tasusid.
Näide
Teie tööleping lõpetati detsembris. Arvesse ei võeta teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Teie kalendripäeva keskmine töötasu arvutatakse jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse ka enne jaanuari makstud tasud.
Kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse.
Alates 01.08.2020 saate esimesel sajal hüvitise saamise päeval iga päeva eest hüvitist 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Näide
Teie kalendripäeva keskmine töötasu oli 30 eurot.
Kui teie töötuskindlustushüvitise maksmise periood on näiteks 01.01.2021 – 29.06.2021 (180 kalendripäeva), siis perioodi eest 01.01.2021 – 10.04.2021 saate hüvitist 18 eurot kalendripäevas ning perioodi eest 11.04.2021 – 29.06.2021 12 eurot kalendripäevas.
Hüvitise maksmise perioodi kohta lugege lisaks SIIT.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus.
Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2022. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 71,69 eurot päevas ehk 2222,39 eurot 31 päeva eest, alates 101. päevast 47,80 eurot päevas ehk 1481,80 eurot 31 päeva eest (brutosummad).
Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.
2021. aastal oli kuu töötasu alammäär 584 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 19,46 eurot. Juhul, kui teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 9,73 eurot, saate 2022. aastal hüvitist 9,73 eurot kalendripäeva eest.
Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
3.3. Koondamishüvitise taotlemine
- tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
- töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;
- töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;
- ametniku kogu teenistusstaaži pikkus.
Kui avaldusel märgitud tööandja esindaja ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht, palutakse avaldusele lisada ka volitus.
Vajadusel võib töötukassa paluda esitada dokumente avaldusel märgitud andmete tõendamiseks.
- esitate avalduse e-töötukassas (kui olete tööandja);
- täidate avalduse, allkirjastate selle digitaalselt ja saadate e-postiga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
- täidate avalduse, prindite selle välja ja viite lähimasse töötukassa esindusse või saadate postiga aadressil: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa.
Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatame tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.
Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku pangakontole. Määratud hüvitise summast peetakse kinni tulumaks ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel ka kohustusliku kogumispensioni makse.
4. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitis
Tööandja maksejõuetusena on käsitletavad:
- tööandja pankroti väljakuulutamine
- pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel;
- ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel;
- pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel.
Töötajal on õigus pankrotihüvitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja kohtu poolt maksejõuetuks tunnistamist.
Hüvitise taotlemisel tuleb avaldusele lisada tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotiavalduse menetlemise lõpetamisel raugemise tõttu, tuleb töötajal pankrotihüvitise saamiseks pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid.
