Praktikas teravalt tüles kerkinud probleem, kus äriühingutel ei ole võimalik pangakontot avada, saab hiljemalt 1. jaanuariks 2019 lahenduse, kui äriühingutel tekib võimalus avada konto hoopis välisriigi krediidi- või makseasutuses.

Liikvel on kuuldus, nagu oleks Eesti krüptoraha- ja ICO-sõbralik riik. Võib-olla see ongi nii, sest Eestit on tabanud ICO-de buum. Plokiahelal põhinevatest väärtustest ja nende kohta tekitatud „tunnismärkidest“ (hea omakeelse sõna juurdumiseni kasutan enamusele tuttavat sõna token) on kujunemas ahvatlev vahend avalikkuselt investeeringute kaasamiseks. Õigus, nagu ikka, pandi aga kirja ajal, mil seda võimalust veel ei eksisteerinud ning seega me näiteks tokenite esmase avaliku pakkumise (ICO, ITO) kohta reegleid kehtivast õigusest ei leiagi. See ei tähenda aga, et „vanadest“ reeglitest ICO puhul üldse mööda vaadata võiks.

Aasta alguses kirjutas Advokaadibüroo TRINITI sellest, et alates 2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu oma ema- või sõsarettevõtjale antud laenudelt. Tänaseks on saabunud ka esimene tähtaeg seesuguste laenude ja tagasimaksete deklareerimiseks EMTA-s. Deklaratsioon tuli esitada 20.04.2018.

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.

Aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris annab suurema õiguskindluse ja paindlikkuse aktsiate või osadega tehingute tegemiseks. Eelmise aasta lõpust alates on võimalik aktsiaseltsi aktsiad kindlatel tingimustel registreerida ka mõne teise riigi registripidaja juures.