Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks tegeleb makse haldamisega Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused. Makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse tööandja kui makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

MAKSE MAKSJA (TKindlS-i § 4)

Vastavalt TKindlS-i §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset:
1. kindlustatu,
2. tööandja.

Kindlustatu on TKindlS-i § 3 lg 1 kohaselt:

• töötaja
• avalik teenistuja
• võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa

Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu (TKindlS-i § 3 lg 2):

• füüsilisest isikust ettevõtjad 
• notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus
• Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud
• riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik
• isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension

Tööandja on TKindlS-i tähenduses isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid, sh: 

• residendist juriidiline isik
• riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus
• füüsilisest isikust tööandja
• Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident

MAKSE OBJEKT (TKindlS-i § 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

• kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
• vanaduspensionieas isikule või isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustuse määras; 
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasolevale abikaasale makstud abikaasatasult. 

Töötuskindlustusmakset ei maksta: 

• sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt;
• kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt;
• kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt;
• kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. 

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus (s.o juhatuse või nõukogu liige, likvideerija, pankrotihaldur jms) võib samas juriidilises isikus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani kohustuste täitmist. Sellisel juhul maksustatakse palk ja muud tasud, mis makstakse sellele isikule töölepingu alusel, töötuskindlustusmaksega TKindlS § 40 lg 1 p1 alusel. See tähendab, et isikut käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat töötajat. 

MAKSE MÄÄR

Makse määr võib muutuda TKindlS §-s 41 kehtestatud piirides.

2002. a makse määrad on kehtestatud TKindlS § 52 lõikes. Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.

2003. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.11.2002 määrusega nr 351 (RT I 2002, 95, 557).
2004. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.11.2003 määrusega nr 287 (RTL, 26.11.2003, 74, 492).
2005. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2004 määrusega nr 333 (RT I, 2004, 81, 545).
2006. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi valitsuse 24.11.2005 määrusega nr 285 (RT I, 2005, 64, 491).
2007. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määrusega nr 241 (RT I 2006, 52, 393).
2008. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2007 määrusega nr 238 (RT I, 2007, 63, 401).
2009. a 1.jaanuarist kuni 31. maini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määrusega nr 160 (RT I, 2008, 50, 278).
2009. a 1. juunist kuni 31. detsembrini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrusega nr 71 (RTI, 07.05.2009, 24, 147).

MAKSE ARVESTAMINE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKindlS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Makse deklareerimiseks on kehtestatud rahandusministri 8. jaanuari 2008. a määrusega nr 1 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis kehtib ka tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest millise kuu eest tasu on arvestatud. 

TÖÖANDJA KOHUSTUSED (TKindlS § 42 lg 1)

Tööandja peab:
1) arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 0,6 %.
Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval .

Näide
15. mail 1946. a sündinud meessoost töötaja saab 63-aastaseks 15. mail 2009. Temalt ei peeta enam töötuskindlustusmakset kinni alates 1. juunist 2009.
Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14. Vanaduspensionieas isikute ja ennetähtaegsete pensionäride kohta näidatakse nendes veergudes 0.
Makse peetakse kinni lisa 1 veerus 9 näidatud summadelt ja lisa 2 veerus 15 näidatud summadelt väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni mitteresidendile makstud tasudelt, siis kinnipeetud töötuskindlustusmakset tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei tohi.
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.
Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

2) arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud 0,3 % maksemääraga.
Tööandja makse (0,3%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt (lisa 1 veerg 9 kokku pluss lisa 2 veerg 14) ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, s.t ei peeta personaalset arvestust. Tööandja peab maksma töötuskindlustusmakset 0,3% määraga kindlustatutele ning vanaduspensionieas isikutele ja ennetähtaegsete pensionäridele makstud summadelt, s.t et lisa 1 veerus 9 ja lisa 2 veerus 15 näidatakse ka viimati nimetatud isikutele makstud summad.

3) kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni TSD.

4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega. Tõendi vorm TSM ja TSM1 on kehtestatud 8. jaanuari 2008. a määrusega nr 1.

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 3 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Tõendi vorm on kehtestatud sotsiaalministri 06.12.2006 määrusega nr 64 töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 2¹ alusel. Antud vormi esitab kindlustatu vajadusel Töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemisel ning seda ei kasutata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmisel.


Näited
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2008. a detsembrikuu eest palka 10 000 krooni. Palk makstakse välja 2009. a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga väljamaksmisel ehk jaanuaris. Töötaja esitas tööandjale avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta (2009. aastal 2250 kr kuus). Töötaja ei ole vanaduspensionieas ega ennetähtaegselt pensionär. Ei ole kohustuliku kogumispensioni kohustatud isik. 
Töötaja palk (bruto) 10 000 krooni
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 0,6% (10 000 x 0,6%) 60 krooni
Kinnipeetud tulumaks (10 000 - 2250 - 60 = 7690 x  21%) =  1615 krooni
Töötaja saab kätte (neto) (10 000 - 1615 - 60)= 8325 krooni + 1 kuu töötuskindlustusstaaюi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 0,3%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% (100 000 x 0,3%) 300 krooni

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (0,6%) ja arvestatud tööandja makse (0,3%) Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

 SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

• Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 300 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
   
• Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 60 krooni) on tema tasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: (10 000 - 2250 - 60) x 21% = 1615 krooni.
   
• Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab isiku avalduse alusel väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13%.

mai 2009