Turu-uuringute kolmandat aastat järjest läbiviidud elanikonna küsitlusest selgus, et salasigarette on kerge või väga kerge hankida 44 protsendi arvates, salaalkoholi 33 protsendi ja salakütust 23 protsendi arvates.

Salasigarette usaldab 18 protsenti, salakütust 14 protsenti ja salaalkoholi vaid 8 protsenti, teatas maksumaksjate liit.

"Kui eelmist aastat võrrelda 2012. aastaga, siis usaldus salakauba kvaliteedi suhtes tõusis, samas aga tänavused tulemused näitavad, et salakauba usaldusväärsus on taas sarnane üle-eelmise aastaga. Esmakordselt on 37 protsendini tõusnud nende inimeste osakaal, kes salakaubandust üldse ei õigusta, eelmisel aastal oli see näitaja 32 protsenti ja aasta varem 22 protsenti. Sellest hoolimata hindasid küsitletud salakauba kättesaadavust hõlpsaks, seda eriti salasigarettide osas," ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo.

Turu-uuringute kolmandat aastat järjest korraldatud elanikonna küsitlusest selgus, et sigarettide, alkoholi ja kütuse salakaubitsemise põhjusteks on Eestis hinnatõus, kõrged maksud, madal elatustase ja see, et naaberriikides on eelnimetatud kaupade hinnad odavamad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis kolmandat korda toimunud ümarlaual "Aktsiisikaubad ja salaturg" 2013. aasta uuringutele tuginedes varimajanduse levikust Eestis ja seeläbi riigile laekumata jäävast maksutulust.

"Varimajanduse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud Venemaaga piiriülese kaubanduse reeglistiku muutmine, mis on kaasa toonud piiriületajate arvulise languse ja illegaalse kütuse-, alkoholi- ja tubakaturu vähenemise Eestis. Hoolimata salaturu senisest vähenemisest jäi konjunktuuriinstituudi arvutuste järgi eelmisel aastal riigieelarvesse laekumata ligi 230 miljonit eurot makse ainuüksi illegaalse alkoholi- ja tubakaturu ning ümbrikupalkade tõttu," ütles Josing.

"Probleeme, mille üle ümarlaual arutleda, oli küllaga, näiteks oli elav diskussioon aktsiisipoliitika rollist salakaubanduse leviku tõkestamisel või soodustamisel, muuhulgas arutati ka järskude ja suurte aktsiisitõusude negatiivset mõju. Uue probleemina kerkisid esile nikotiini sisaldavad e-sigarettide täitevedelikud, mis on Eesti tarbijate seas kiiresti levinud. Nikotiiniga täitevedelikke ei ole lubatud Eestis müüa, kuid neid saab makse maksmata veebipoest tellida, Lätist tuua ja kuuldavasti Eestis ka leti alt osta. Praegune õigusruum jätab Eesti riigi nikotiini täitevedelike müügi pealt ilma kõikidest maksudest," ütles eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

13. juunil jõustuvad seoses Euroopa Liidu (EL) tarbijaõiguste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatused, millega suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet.

Muudatused puudutavad peamiselt praegu kehtiva koduukselepingu (alates 13. juunist väljaspool äriruume sõlmitav leping) ja sidevahendi abil sõlmitava lepingu regulatsiooni, kuid mõneti ka teisi tarbijalepinguid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused on kosmeetilised, olulised sisulised muudatused tehakse võlaõigusseaduses.

Lisaks sellele, et kõigi tarbijalepingute puhul tuleb juurde rida nõudeid, millist informatsiooni tuleb kauplejal enne lepingu sõlmimist tarbijale anda, on palju muudatusi väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute puhul ja seda nii taganemisõiguse kui ka kauba tagastamisega seoses.

Praegu kehtiv 14-päevane taganemisõigus jääb jõusse, aga tarbija jaoks kauba tagasisaatmise ja ettevõtja jaoks tarbijale raha tagastamise tähtaeg lüheneb 30 päevalt 14 päevale. Kaupleja saab ka õiguse tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud. Kui kaupleja ei ole täitnud lepingueelse teavitamise kohustust taganemisõiguse osas, on tarbijal õigus lepingust taganeda 12 kuu jooksul praeguse kolme kuu asemel alates kauba kättesaamisest või lepingu sõlmimisest.

Uue regulatsiooni järgi tuleb teavitada tarbijat ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Samuti, kui ettevõtja soovib jätta tarbija kanda kauba tagastamise kulusid, peab sellest tarbijat teavitama enne lepingu sõlmimist, sest vastasel juhul ei saa ettevõtja kulude tasumist tarbijalt nõuda. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi ei tohi tarbijalt nõutav kauba tagastamisega seotud kulu ületada 10 eurot, kuid seadusemuudatustega tagastamiskulude ülempiir kaob.

Telefonimüügi puhul on oluline muudatus, et ettevõtja algatusel tehtud telefonikõnes kokkulepitu on alates 13. juunist tarbija jaoks siduv vaid siis, kui tarbijale on edastatud teave püsival andmekandjal ja kui tarbija on oma tahet kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel.

Uues regulatsioonis kaotatakse koduukselepingu mõiste ja asendatakse väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõistega. Tegemist on lepinguga, mille ettevõtja ja tarbija sõlmivad väljaspool ettevõtja äriruume ehk näiteks tarbija kodus, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.