Krediidiinfo AS-i Eesti ettevõtete maksekäitumise 2012. aasta teise poole statistikast selgub, et kõrge krediidiriskiga firmade osakaal on aastaga tõusnud 12%-lt 19%-le ehk kriisieelsele tasemele. Krediidiinfo hinnangul annab see märku ettevõtete müügijulguse taastumisest, millega käib kaasas suurem riskide võtmine.
Maksuvõlgade summad kasvasid pea kõikides sektorites ühtekokku 19%, 74 miljoni euroni. Maksehäired ehk võlad äripartneritele kasvasid aastaga 11,6%, 122 miljoni euroni.
Maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv kasvas kahe langusaasta järel esmakordselt 3,9%, 5950 ettevõtteni, ligi pooled neist kuulusid ehitussektorisse. Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtete koguarv jäi aastaga praktiliselt samaks, vähenedes aastaga 0,6%, 4234 ettevõtteni.
Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on kõrge krediidiriskiga tegevusaladeks endiselt majutus ja toitlustus ning ehitus, kus riskantseid ettevõtteid on jaanuari seisuga vastavalt 30% ja 25%. Eriti majutus ja toitlustus on tema sõnul suhteliselt halvas seisus, sest tegemist on paljudel juhtudel väikeettevõtetega, kelle riskid on üldiselt kõrgemad.
Maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete arv on vähenenud eriti just kinnisvarasektoris, mis on astunud jõudsalt paranemise suunas, rääkis Jäger. Samas on võlad äripartneritele kinnisvarasektoris kokkuvõttes kasvanud, mis näitab Jägeri sõnul, et kehva äriplaani tõttu raskustesse sattunud ettevõtetel on keeruline halvast seisukorrast välja tulla.
Maksehäirete kahanemist on tugevalt tunda põllumajandus- ja metsamajandussektoris, kus paljude suurfarmide majanduskriisiaegsed probleemid pankadega on lahenduse leidnud, rääkis Jäger. Kokku kahanes sektoris maksehäirete kogusumma 75%.
Maksuvõlgadega on Jägeri sõnul rohkem probleeme mikroettevõtetel ja maksehäiretega keskmise suurusega ettevõtetel. "Keskmise suurusega ettevõttel on eriti raske, sest võetud on palju kohustusi, aga samas on vähem võimalusi äriplaani ümber mängida," ütles ta.
Kui maksehäiretega suurettevõtete arv on vähenenud 14,3% ja maksuvõlgadega ettevõtete arv on jäänud samaks, siis maksuvõlgadega mikroettevõtteid on 5,2% enam ja maksehäiretega keskmiste ettevõtete arv on kasvanud 3,3%.
Maakonniti on maksuvõlgadega ettevõtete arv kõige enam ehk 8,9% vähenenud Saaremaal, järgnevad Hiiu- ja Võrumaa vastavalt 6,1% ja 5,8%-ga. Maksehäiretega ettevõtete arv on enim vähenenud Saaremaal, Võrumaal ja Läänemaal, vastavalt 12,9%, 12,5% ja 9,3%.
Jägeri sõnul võetakse kõige suuremaid riske Harju- ja Raplamaal, mis oma konjunktuurilt erineb tunduvalt muudest Eesti piirkondadest, kusjuures Raplamaal kasvas maksuvõlgadega ettevõtete arv aastaga koguni 22,9%.
Uuringu valimi suurus on 69 235 ettevõtet.
