http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-33-12
Riigikohtu 14.12.2012 lahend nr 3-3-1-33-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet määras kaebajale erisoodustustelt tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Maksuotsuse kohaselt tegi kaebaja kulutusi juhatuse liikmele kuuluva korteriomandile, mis hiljem vormistati äriühingu omandisse, mistõttu puudus kaebajal alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja esitas maksuotsuse peale halduskohtusse kaebuse. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Olukorras, kus maksu- ja kohtumenetluses on tuvastatud, et korteriomandit on seni kasutatud üksnes erahuvidest lähtuvalt ning isikul puudub tõsiseltvõetav kavatsus korteriomandi kasutamiseks ettevõtluses, puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kui tuvastatud on üürilepingu näilikkus, siis üürileandjale makstud tasu saab üürnikule maksuvabalt tagastada. Kui äriühingust üürileandja poolt korteriomandiga seoses tehtud parendused on maksustatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis sellega on parendused muutunud äriühingu osaniku omandiks ja korteriomandi võõrandamisel saab parendustele vastava osa müügihinnast tasuda maksuvabalt äriühingu osanikule. Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja maksuotsust saab muuta.
2. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Kohus võib maksuotsuse kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest maksuotsuse tegemisel. Kõnesolevas asjas ei esitanud maksuhaldur ka kohtumenetluses tõendeid, mis oleks kinnitanud maksuotsuse tegemisel tegelikult aluseks võetud kaalutlusi sotsiaalmaksu määramiseks.
3. Juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses põhjendada, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu.
4. Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kui juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena. Topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud.
5. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, seejärel tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, misjärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega.
6. Põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldiselt olla suuremad kui esimese astme kohtus.
Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused.
