Avalik-õiguslik vs eraõiguslik suhe

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-49-12

Riigikohtu 13.02.2013 lahend nr 3-3-1-49-12

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

AS Tallinna Küte kuulutas välja soojuse ostmise konkursi, kus pakkumise esitas mh OÜ Maardu Elektrijaam. Tallinna Küte otsustas tunnistada Maardu Elektrijaama pakkumise konkursile mittevastavaks ja lükata see tagasi. Maardu Elektrijaam esitas seejärel halduskohtusse kaebuse Tallinna Kütte otsuse tühistamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, Tallinna Küte esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis. Eraõiguslikus vormis tegutsemine tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted. Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

2. Kaugkütte võrguettevõtja poolt soojuse ostmiseks korraldatud konkursist tulenevad vaidlused ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Võrguettevõtja poolt soojuse jaotamise ega ostmisega ei kaasne riigivõimu volitusi. Isegi kui võrguettevõtja on turgu valitsev ettevõte, nt olulist vahendit omav loomulik monopol, ei muuda see teda avaliku võimu teostajaks. Turgu valitseva ettevõtja positsiooniga kaasneb majanduslik, mitte avalik võim. Õiguste kaitsmiseks majandusliku võimu kuritarvitamise eest ei ole vältimatult vajalikud samad garantiid, mis kehtivad avaliku võimu teostamise korral, sh võimalus pöörduda halduskohtusse.

3. Riigihangete seadus (RHS) ei laiene võrguettevõtja poolt soojuse ostmisele. RHS-i § 90 lg 8 kohaselt ei ole RHS-i § 83 lg 1 tähenduses soojusenergiaga seotud valdkondades tegutsev hankija kohustatud järgima RHS-i 5. peatükis sätestatud korda energia või selle tootmiseks vajaliku kütuse ostmisel. RHS-i § 90 lg-s 8 tehtud erand 5. peatüki kohaldamise kohustusest ei tähenda, et 5. peatüki asemel tekiks soojuse ostjal kohustus kohaldada RHS-i muid sätteid. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 141 ja RHS-i § 90 lg 8 vabastavad võrguettevõtja soojuse ostmisel tervikuna riigihanke korraldamise kohustusest. KKütS-i § 141 lg-d 2 ja 5 näevad selle asemel ette Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale vastava konkursi korraldamise.

4. Ainuüksi olulise vahendi valdamine ei ole veel võrdsustatav eri- või ainuõiguse alusel tegutsemisega.

Riigikohus rahuldas AS-i Tallinna Küte määruskaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.