http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-188-12
Riigikohtu 25.02.2013 lahend nr 3-2-1-188-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (Maksu- ja Tolliamet) esitas kostja I (osaühing) ja kostjate II-IV (juhatuse liikmed) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal õnnestunud kostja I vara arvel maksunõuet rahuldada, kuna kostja I on püsivalt maksejõuetu ja osaühingu kohustused ületavad tema varasid. Kostjad II-IV ei esitanud sellises olukorras pankrotiavaldust ega teinud midagi osaühingu majandusliku olukorra parandamiseks ning selle majanduslikud näitajad halvenesid järgmistel kuudel veelgi. Kostjad II-IV hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostjad leidsid, et tegemist on avalik-õigusliku maksuvaidlusega, mida ei saa lahendada tsiviilkohtumenetluses.
Maakohus ja ringkonnakohus jätsid hagiavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis mh, et pankrotiavalduse esitamata jätmise ja hageja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kuna rikutud ei ole niisugust kaitsenormi, mis kohustas isikut tegutsema kahju ärahoidmise huvides konkreetse isiku (võlausaldaja) suhtes, ei tulene ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist kostjate tegevuse õigusvastasus hageja suhtes. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuna kohus leidis valesti, et tegemist ei olnud kaitsenormiga, mis kaitseks riiki maksunõude rahalise väärtuse vähenemise eest.
2. Juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla osaühingu püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine.
3. Riik saab nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus. Viimati nimetatud juhul ei nõuta maksuvõla tasumist, vaid hüvitist selle eest, et õigusvastase teo tõttu on riigi maksunõude väärtus langenud. Selline nõue ei ole käsitatav maksunõudena, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
