Riigikohtu 10.10.2012 lehend nr 3-2-1-100-12
http://www.nc.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-100-12
Viide õigusaktidele:
Seisukohad:
Asjaolud
Hageja (korteriühistu) nõudis kostjalt võlgnevuse, mis tekkis majandamiskulude ja kommunaalmaksete tasumata jätmisel, väljamõistmist. Hageja hinnangul on kostja kinnisasja kaasomanik vastavalt kinnistusraamatusse kantud andmetele. Kostja vaidles vastu väites, et eelmiste kohtulahenditega tunnistati omandi üleandmise asjaõigusleping tühiseks ning seega ei olnud ta enam kinnisasja kaasomanik. Kostja tugines muu hulgas sellele, et praegusel juhul ei olnud hagejal hagemisõigust, kuna pärast korteriühistu asutamist oli kinnistu kinnistatud kaasomandisse, mitte jagatud korteriomanditeks, mistõttu alates maja kinnistamisest ei vastanud korteriühistu enam korteriühistule esitatavatele nõuetele.
Pooled vaidlesid selle üle, kas kinnistu kaasomaniku kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud andmetest omaniku kohta või tõenditest, mis kinnistusraamatusse kantud omaniku andmed ümber lükkavad. Maakohus osaliselt rahuldas hagiavalduse leides, et asjas tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldusest. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsuse muutmiseks pole alust.
2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist.
3. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna asjaõigusleping, mis oli suunatud kinnisasja mõttelise osa omandi kostjale üleandmisele, on tühine, ei ole kostjale kinnisasja mõttelise osa omand asjaõigusseaduse kohaselt üle läinud ja kostja kohta tehtud omanikukanne on ebaõige.
4. Kuna kostja ei ole kinnistu kaasomanik ning ta ei ole hageja osutatud või vahendatud teenuseid kasutanud, ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud.
5. Korteriühistuseaduse mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasasjana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Seega pidi kohus omal algatusel hindama, kas hageja vastab seadusega sätestatud korteriühistuks olemise nõuetele.
6. Kolleegium selgitab, et varasema Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ehitise kui vallasasja või kinnistu kaasomanikel iseenesest keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks, kuid vallasasjaks oleva ehitise või kinnistu kaasomanike loodud mittetulundusühing ei saa olla korteriühistu korteriühistuseaduse mõttes.
7. Juhul kui isik, kes on nõudnud kohtus asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamist ja palunud kohtul tuvastada vajalike nõusolekute andmise kohustus ning seejuures pärast kohtuotsuse jõustumist pole astunud samme, et ta ka tegelikult omanikuna kinnistusraamatusse kantaks, tugineb tema vastu haginõude esitamisel aegumise vastuväitele, võib tuginemine aegumisele olla hea usu põhimõtte vastane.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
