http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-110-13
Riigikohtu 17.10.2013 lahend nr 3-2-1-110-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (pankrotihaldur) nõudis kostjalt kui äriühingu juhatuse liikmelt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju hüvitamist. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja tekitas aktsiaseltsile kahju ja kas kahju tekitamine on põhjuslikus seoses kohustuste rikkumisega, millele hageja tugineb.
Maakohus rahuldas hagi ning ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud tuvastasid, et kostja rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust, kui jättis osa aktsiaseltsi sularahakäibest aktsiaseltsi raamatupidamises kajastamata, ning lojaalsuskohustust, kui kasutas sularaha omavoliliselt. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu.
- Tsiviilasja lahendav kohus ei ole seotud kriminaalasja menetluses tehtud otsustes tuvastatuga, kuid sellised otsused on kasutatavad dokumentaalse tõendina, mida kohus peab hindama koos teiste asjas kogutud tõenditega.
- Kui äriühing maksab talle laekunud sularaha töötajatele välja töötasuna, siis on selline kulu äriühingu jaoks vähemalt eelduslikult vajalik kulu, sest äriühing oleks töötajatele nende töö eest nagunii pidanud palka maksma. Seega ei saa raha maksmine nn ümbrikupalgana iseenesest olla käsitatav äriühingule kahju tekitamisena.
- Lojaalsuskohustuse rikkumise korral, näiteks olukorras, kus äriühing või selle pankrotihaldur tugineb hagejana sellele, et kostja omastas äriühingu raha, on omastamise tõendamine hageja kohustus.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
