Võlgniku andmete avalikustamise õigusvastasuse ja jäätmeveo teenusega liitumise eeldused

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-80-13

Riigikohtu 25.09.2013 lahend nr 3-2-1-80-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu sellel alusel, et kostja I esitas hagejale alusetult arved, mille järgi nõuab kostja II hagejalt põhjendamatult rahasumma maksmist jäätmete veo eest. Samas on kostja II avaldanud hageja nime alusetult võlgnikuna veebilehel. Hageja palus kohtul kohustada kostjat II lõpetama hagejat kahjustav tegevus ja eemaldada hageja nimi võlgnike registrist veebilehelt ning nõudis kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju väljamõistmist. Kostja II esitas vastuväite, et veebileht ei kuulu temale, mistõttu ei saa hageja tema vastu hoidumisnõuet esitada.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hageja hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et hageja on jäätmevaldaja ja ta loetakse vallas korraldatud jäätmeveoga liitunuks seaduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine eeldab kohaliku omavalitsuse nõusolekut, mida hagejale ei ole antud. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

  1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
  2. Seadus lubab võlausaldajal põhimõtteliselt avalikustada kolmandale isikule andmeid oma võlgnike kohta ja kolmandad isikud võivad andmed omakorda ka internetis avaldada tingimusel, et järgitud on isikuandmete kaitse seaduse sätteid ega ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega allub ka tõeste andmete avalikustamine kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane.
  3. Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks. Hagist loobumise või selle tagasivõtmise avalduse saab vähemalt üldjuhul esitada ka pärast avalduste esitamise tähtaja möödumist menetluses, kuna selle lahendamine üldjuhul ei venita menetlust, vaid kiirendab seda.
  4. Kostja II tahteavalduse andmete eemaldamiseks veebilehelt saab kohus asendada ka siis, kui kostja II ise ei ole veebilehe omanik. Kahju tekitajalt saab nõuda selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele, mh kohustada kostjat esitama taotlus veebilehe pidajale hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.
  5. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 loob jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tuleneva lepingusarnase võlasuhte võlaõigusseaduse § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud.
  6. Jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks saab iseenesest pidada põhiseaduse järgi lubatavaks ka nende isikute tasu maksmise kohustust, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna. Samas ei tohi jäätmetekitaja kanda jätta ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida ta tekitas.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.