http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222566560
Riigikohtu 19.11.2013 lahend nr 3-3-1-48-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis ühe äriühingu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil märts 2012, sest äriühing oli esitanud märtsikuu käibedeklaratsiooni, mille tulemusel tekkis ettevõttel käibemaksu enammakse 4598 eurot 28 senti. MTA pikendas seejärel enammakse tagastamist ning esitas halduskohtusse taotluse arestida äriühingu ettemaksukonto. Halduskohus rahuldaski taotluse, misjärel esitas äriühing määruskaebuse ringkonnakohtule, mis jättis aga kaebuse rahuldamata. Äriühing esitas määruskaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 kohaldamise üks eeldusi on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Selles kaasuses puudus Riigikohtu hinnangul menetlus, mille tagamiseks saanuks halduskohus täitmist tagava toiminguna maksukohustuslase ettemaksukontot arestida. Alustatud oli üksnes käibemaksu tagastusnõude kontrollimenetlust, oma taotluses halduskohtule ei selgitanud ega maininud maksuhaldur aga vähemalgi määral teist paralleelselt läbiviidavat maksu määramise menetlust.
- MKS-i § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse ellu üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS-i § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS-i § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
- Halduskohus peab sellisteks täitetoiminguteks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes kaaluma, kas kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda palju raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Samuti ei saa hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises tähendada automaatselt seda, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks siiski sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
- MKS-i § 121 kohaselt määrab maksuhaldur, kui suur tagatis tuleb esitada. Seejuures lähtub maksuhaldur tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude suurusest. Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS-i §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses asjaolude muutumist menetluse ajal. Näiteks selles kaasuses tegi MTA menetluse ajal äriühingu kohta maksuotsuse, millega määras äriühingule tasumiseks 25 029 eurot 58 senti, mistõttu polnud võimalik enam äriühingu ettemaksukontot aresti alt vabastada.
Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
