06-09-2013 (31)
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-126-13
Riigikohtu 27.11.2013 lahend nr 3-2-1-126-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas kostja (tellija) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest koos viivisega. Kostja vaidles vastu väites, et ta taganes lepingust ning tegi hagejale hinna alandamise avalduse, millega alandas tööde hinda ja tasaarvestas oma nõude hageja põhinõudega. Sellest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale kahju.
Nii maa- kui ka ringkonnakohus osaliselt rahuldasid hageja nõuded. Kohtud on leidnud, et kostja lepingust taganemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, sest kostja kaotas õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi olema sellest teada saanud. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale tähtaja mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks ning tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks.
- Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kostja jäi hiljaks hinna alandamise avalduse esitamisega. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seaduselünka ei esine, siis pole alust kohaldada analoogia korras võlaõigusseaduse § 118 lg-t 1.
- Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal.
- Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Juhul kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.
Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-118-13
Riigikohtu 01.11.2013 lahend nr 3-2-1-118-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks laenulepingu alusel. Kostja hinnangul on hageja tööandja esindaja, kes kandis oma isiklikult kontolt kostjale rahasumma, paludes selle endale tagastada, kui kostja on saanud tööandjalt võlgnetava töötasu. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt rahasumma tagastamist, sest tööandja ei ole kostjale töötasu maksnud.
Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja nõutava summa. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada, sest asja õigeks lahendamiseks tuleks ringkonnakohtul tõlgendada poolte sõlmitud suulist laenulepingut.
- Lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
- Poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja hagejale laenu tagasi, kui ta saab tööandjalt töötasu, võib olla käsitatav kostja kohustuse täitmise aja määramisena võlaõigusseaduse § 82 lg 1 tähenduses või edasilükkava tingimusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 mõttes.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-2-1-13
Riigikohtu 30.10.2013 lahend nr 3-2-2-1-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maakohus tegi makseettepaneku määruse, mis toimetati kätte kohtutäituri vahendusel võlgniku isale. Kuna võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlgnevust tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud, siis kohus tegi määrusega maksekäsu, mille alusel tuli võlgnikul tasuda avaldajale väljanõutav summa. Võlgnik esitas Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu määruse (maksekäsu) ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku väitel ei võinud maakohus maksekäsku teha, sest ta esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite.
Kohtu seisukoht
- Teistmisavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Teistmisavaldusest ilmnevat võlgniku tahet tõlgendades on võimalik lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks.
- Võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga.
Riigikohus saatis määruskaebuse menetlemiseks maakohtule.
Liisingulepingust tulenevate õiguste üleandmise maksustamine käibemaksuga
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-40-13
Riigikohtu 04.11.2013 lahend nr 3-3-1-40-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati kaebajale tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 11 503,33 eurot (179 988 krooni), kuna kaebaja oli maksuotsuse kohaselt alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli kaebaja arvetel näidatud tehingu majanduslik sisu liisingulepingute lõpetamisel tekkinud saamata jäänud tulu nõue. Kaebaja hinnangul oli arvete sisuks aga teenuse osutamine, täpsemalt liisingueseme väljaostuõiguse loovutamine tasu eest. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Käibemaks on tarbimismaks, mis peab toimima neutraalselt ja tagama sarnase majandusliku sisuga tehingute ühetaolise maksustamise. Nimetatud põhimõtete tagamiseks tuleb maksustamisel ühetaoliselt kohelda tehingut, mille puhul liisinguvõtja kasutab oma õigust saada liisingueseme omanikuks ja võõrandab seejärel liisingueseme, ning tehingut, millega liisinguvõtja annab liisingueseme omandamise õiguse üle teisele isikule. Sealjuures ei ole määrav, kas toimub liisingulepingu ühe poole asendamine või leping lõpetatakse ja sellele järgneb müügilepingu või uue liisingulepingu sõlmimine. Kui liisingulepingust tulenevate õiguste üleandmist käibemaksuga ei maksustataks, tekiks ebavõrdne kohtlemine ja lõpptarbijal võib tekkida alusetu maksueelis, kui tal oleks võimalus omandada liisinguese kokkulepitud jääkväärtusega (nt ühe kuu liisingumakse eest) ning selle õiguse eest liisinguvõtjale makstav tasu (niinimetatud hinnavahe kompensatsioon) jääks käibemaksuga maksustamata. Käesolevas asjas oli teenuse osutamise fakt ja teenuse väärtus tõendatud maksuotsuses viidatud kokkulepete ja arvetega.
- Põhjendatud menetluskulud kassatsiooniastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui apellatsiooniastmes.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse käibemaksu juurdemääramise osas.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-104-13
Riigikohtu 28.10.2013 lahend nr 3-2-1-104-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja andis kostjale üle lambad ja lambakasvatuseks vajaliku inventari, kuid ei ole selle eest kostjalt midagi vastu saanud. Pooled vaidlesid selle üle, mida tuli kostjal lepingu alusel vastusooritusena hagejale üle anda. Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise. Maakohus asus seisukohale, et poolte lepingut saab käsitada müügilepinguna. Pooled esitasid apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega vähendas väljamõistetavat summat. Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid vahetuslepingu, mille järgi tuli kostjal hagejale üle anda sümboolne vastutasu. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
- Müügilepingu sõlmimisel tuleb müüjal tasuda ostuhind, vahetuslepingu sõlmimisel antakse vastastikku teineteisele üle ese ning eelduslikult on vahetatavate esemete hind võrdne. Seega ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas kvalifitseerida pooltevaheline suhe müügi- või vahetuslepinguks.
- Kuna loomade üleandmine oli seotud mõlema poole majandustegevusega, siis majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Seega tuli kostjal nimetatud eelduse ümberlükkamiseks tõendada, et leping ei olnud tasuline.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-112-13
Riigikohtu 22.10.2013 lahend nr 3-2-1-112-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse kostja (pankrotihaldur) vastu. Puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt esitas hageja maakohtule neli kuud tagasi hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks, kuid hagi jäi ekslikult allkirjastamata. Maakohus keeldus avalduse lisana esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest leides, et hagi esitati pankrotiseaduse § 106 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes.
Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata tuvastades, et neli kuud tagasi saadetud e-kirja lisana ei ole maakohtule edastatud hageja hagiavaldus nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb lugeda hagi esitamisega seotud menetlus- ja materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg ning see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale kätte toimetatud. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
- Ei saa puudustega menetlusdokumendiks lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse (koos lisadega) esitamisest. Kuna dokumenti ennast ei esitatud, siis ei olnud maakohtul ka menetlusdokumenti, mille puuduste kõrvaldamist oleks saanud lasta kõrvaldada.
Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-42-13
Riigikohtu 16.10.2013 lahend nr 3-3-1-42-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet määras maksuotsusega ühele äriühingule tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu, sest äriühing oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu kolmandate isikute arvete alusel. Äriühing esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldas kaebuse tulumaksu puudutavas osas. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Maksu- ja Tolliamet ning äriühing.
Kohtu seisukoht
- Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust.
- Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS-i § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel.
- Juhul kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik. Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine. Näiteks võib erandina teenuse puhul hindamise kohaldamine kõne alla tulla olukorras, kus on teada, et äriühing on enda osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast.
- Põhjendused hindamise teel maksu määramise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, sh miks on hindamine erandina teostatav ka teenuse puhul, peab esitama maksuhaldur. Kui kohus leiab, et maksuhaldur on ekslikult jätnud hindamise teostamata, peab ta ka põhjendama, miks see rikkumine on oluline ja miks hindamise kaalumine olnuks vajalik. Teenuse puhul on oluline välja tuua, miks teenuse olemuse tõttu ei ole hindamise teel maksu määramine võimalik või millistel asjaoludel peab maksuhaldur hindamist erandina kohaldatavaks.
Riigikohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 21.11.2013. Seadus jõustub 01.01.2014.
Seaduse muudatuse eesmärgiks on parandada vanemahüvitise arvutamise korda, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu.
Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Seadusega muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks ja enamikul juhtudel isikutele soodsamaks.
Samuti kaotatakse muudatusega töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis ja seega muutub regulatsioon rohkem töötamist soodustavaks.
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 04.12.2013. Seadus jõustus: 11.12.2013.
Seaduse muudatuste eesmärgiks on kohandada riigieelarvet riigiasutuste seatud eesmärkide saavutamiseks seoses muutunud oludega, võttes arvesse, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel.
Kaheksa kuuga kasutati riigieelarve vahendeid kokku 5,8% enam kui aasta varem sama ajaga. Ülevaade 2013. aasta riigieelarve seisust on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel.
Lisaks teistele muudatustele täiendati seadust eurosüsteemi võlakirjade ostuprogrammi Kreekaga seotud kasumi tagastamise kohta. Samuti suunatakse muudatuse kohaselt 2012. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, 63 253 000 eurot riigieelarve kassareservi.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kirjutas RuperViited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
- Eesti Haigekassa seadus
- Meditsiiniseadme seadus
- Ravikindlustuse seadus
- Võlaõigusseadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 07.11.2013. Seadus jõustus 09.12.2013.
Seaduse muudatuste eesmärgiks on kehtestada regulatsioon Euroopa Liidus piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks, liikmesriikide tervishoiualase koostöö edendamiseks ja patsiendiõiguste kohaldamiseks. Seaduse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL nõuetega patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.
Seadus loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks.
Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Seadus loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks, sest sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda.
