Raamatupidamisuudised nr 1, 2005

MAJANDUSAASTA ARUANNE

• Majandusaasta aruanne 2005. Anne Nuut
• Artikkel annab ülevaate, kuidas koostada majandusaasta aruannet 2004. Kuigi majandusaasta aruande võib koostada täpselt samade reeglite järgi nagu möödunud aastal, on siiski midagi, mida võiks juba nüüd paremini teha.
• Majandusaasta aruande koostamine mittetulundusühendustes. Elle Märitz
• Majandusaasta aruanne koostatakse kuue kuu jooksul (sihtasutustes nelja kuu jooksul) majandusaasta lõpust arvates. Mittetulundusühenduste raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest ning netovara muutuste aruandest) ja lisadest.
• Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded.

PALK

• Veel kord palga õiguslikust määrangust ja palga koostisosadest. Heino Siigur
• Töötasustamise õigusliku korralduse aluseks on palgaseadus, arvestades selles tehtud muudatusi ja täiendusi. See seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvitiste maksmise õigusliku korralduse. Avalikele teenistujatele laieneb nimetatud seadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.
• Praktiline palgaarvestus 2005. Evi Kikas
• Artiklis on näpunäiteid praktilise palgaarvestuse kohta.

KÄIBEMAKS

• Teenuste käibemaksustamine. Aili Nurk
• Autor annab tervikliku ülevaate teenuse käibemaksustamise põhimõtetest. Sarnaselt kaupade maksustamisega, tuleneb ka teenuste maksustamise regulatsioon KMS-is Kuuendast Direktiivist (77/388/EMÜ). Teenuste maksustamise põhimõtted on kaupade maksustamisest üsna erinevad. Teenuste puhul omab maksustamisel olulist tähtsust teenuste õige määratlemine tulenevalt teenuse olemusest. Kuna teenuse olemuse määratlemine on vahel üsnagi keeruline, võib see kaasa tuua raskusi seaduse rakendamisel.

JUHTIMINE

• Tugiallüksuste kulude jaotamine. Jaan Alver
• Ettevõtte allüksused võib liigitada põhimõtteliselt kahte rühma: põhitegevusega seotud allüksused ning põhitegevust teenindavad ja abistavad allüksused.

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA

• Residendist füüsilise isiku 2004. aastal ettevõtlusest saadud tulu. Evi Kikas

KAUGÕPPEKOOLITUS

• Debitoorse võla pantimine ja müük (faktooring). Lehte Alver
• Debitoorne võlg ehk ostjate arved on sageli üks olulisemaid varaobjekte. Normaalne oleks, et raha laekuks õigeaegselt – maksetähtaja lõpuks, kuid tekkepõhise arvestuse tagajärjeks on tohutu hulk arveid, sh laekumata arveid. Firmal võib tekkida vajadus võtta meetmeid raha varasemaks laekumiseks. Debitoorne võlg nagu iga varaobjekt võib aga olla nii laenutagatiseks kui ka müügiobjektiks.
• Proovikivi raamatupidajaile on koostatud keskmise palga arvutamise korra järgi.

MAJANDUSTARKVARA

• Microsoft Exceli õppe-CD on abiks raamatupidajaile. Heiki Koov
• Üha enamates firmades võetakse kasutusele raamatupidamisprogramm. Ometi ei kao kuhugi tabelarvutusprogrammid. Viimati nimetatute sünonüümiks on kujunenud Microsoft Excel. Enamik raamatupidajaid on selle programmi sagedased kasutajad. Selles programmis on tõesti mugav koostada kõikvõimalikke aruandeid.
• Raamatupidamistarkvarade võrdlus