Vastab Tõnis Jakob, juhtiv maksuspetsialist
Äriseadustiku § 148 kohaselt:
„(1) Osa väikseim nimiväärtus on üks euro.
(2) Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne.
3) Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Osadest võivad põhikirja kohaselt tuleneda erinevad õigused. Ühesuguste õigustega osad moodustavad osade ühe liigi.
(4) Igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti. Täiendava sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku poolt omandatud täiendav osa on koormatud erinevate õigustega ja puudutatud osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis.
(5) Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
(6) Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit.
(7) Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite registris.”
Esitatud küsimusest ei järeldu, milline on osaühingu osa nimiväärtus ja häälte arv, sest see võib olla 1, 2, 3, 4, 6, 12 jne eurot.
Teie näite puhul võiks osa nimiväärtus hüpoteetiliselt olla ka 852 EUR ja sellisel juhul on ühel osanikul 1 hääl ja teisel osanikul 2 häält.
Osaühingu osa nimiväärtus ja häälte arv on fikseeritud osaühingu põhikirjas.
Seega tuleks vaadata põhikirja.
