Vastab Mikk Tereping, maksunõustaja, KPMG Baltics:
Saame aru, et koolitus on mõeldud ettevõtte töötajale. Sel juhul tuleks lähtuda tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 punktist 10, mille kohaselt loetakse töötaja või juhatuse liikme ülesannetega otseselt mitte seotud taseme- ja täienduskoolituse kulude katmine erisoodustuseks.
Seega sõltub niisuguse koolituse kulude maksustamine sellest, kas koolitus on seotud otseselt töötajate (kellele koolitus mõeldud on) tööülesannetega või mitte. Maksuhaldur on muu hulgas oma kodulehel toonud välja, et tasemeõppe kulutused on õigustatud, kui tööandja vajab oma eesmärkide täitmiseks just sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti.
Meie hinnangul võib psühholoogiaalase koolituse seostamine töötajate tööülesannetega olla keeruline. Ettevõtlusega seotuks võiks sellist kulutust lugeda näiteks juhul, kui korraldatakse tarbijakäitumisega seotud psühholoogiakoolitus müügitöötajatele või kriisiolukordades toimetulemiseks vajalikke teadmisi andev koolitus klienditeenindajatele. Sel juhul võib koolitust käsitleda ettevõtlusega seotud kuluna, millelt võib maha arvata ka sisendkäibemaksu.
Kui tegemist on nii-öelda üldhariva huvikoolitusega kõikidele ettevõtte töötajatele, tuleks kulutus maksustada erisoodustusena.
Ajakirja Raamatupidamisuudised tellijad võivad esitada küsimusi Eesti juhtivatele advokaadibüroodele ja audiitorfirmadele.
