Taksonoomia ei võimalda mikro- ja väikettevõtjatel esitada natuke põhjalikumat aruannet kui minimaalselt nõutud (näiteks ei saa esitada rahavoogude aruannet või mikroettevõtted detailsemat bilanssi jms). On mitmeid põhjuseid, miks üks aruande esitaja võiks seda soovida, ilma et ta sooviks liikuda täielikult kõrgema kategooria aruande juurde.
Võimalus esitada kõrgema kategooria aruannet ei ole adekvaatne lahendus, sest
a) see tõstab administratiivset koormust;
b) sunnib avaldama informatsiooni, mille avaldamine muidu ei ole kohustuslik;
c) ei vasta seadusele.
Seadus määratleb sõnaselgelt ainult miinimumnõuded aruande esitamisele ja pigem julgustab koostama põhjalikumat aruannet, nägemata sealjuures ette kohustust koostada kõrgema kategooria aruannet. (§ 15 (21)) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest § 18 (31). Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed.) Taksonoomiaga ei tohi sellist seadusega ettenähtud võimalust ära võtta.
Raamatupidamise Toimkond
Foto: Raamatupidamise Toimkond
Vastab Raamatupidamise Toimkond:
Toimkond ei toeta ettepanekut. Direktiiv/regulatsioon ütleb täpselt, millised on vastava kategooria võimalused ja alati on võimalus valida kõrgemat kategooriat ning koostada aruande juba tulenevalt kõrgema kategooria reeglitest. Näiteks aruanne, kus ettevõtja koostaks mikroettevõtja bilansi, aga täieliku rahavoogude aruande, ei annaks aruande lugejale olulist väärtust, kuna ei oleks võimalus rahavoogusid kontrollida bilansi vastu. Lisaks „vabatahtlike“ vormide lubamine võib suuremat osa mikroettevõtja aruande koostajaid eksitada ning tekitada küsimusi, millal antud vorme täitma peaks. Samuti on sellisel juhul süsteemi erinevate reeglite ja kontrollimehhanismide tekitamine väga keeruline.
