Töölepingu seaduse paragrahv 93 näeb ette töölepingu ülesütlemise erisused, mida tööandja peab arvestama rasedaga töölepingu ülesütlemisel. Euroopa sotsiaalharta artikli 8.2 kohaselt on keelatud öelda üles tööleping raseda ja äsja sünnitanuga, kui töötaja on oma seisundist tööandjat teavitanud. Tegemist ei ole aga absoluutse keeluga ning raseda ja äsja sünnitanuga võib töölepingu üles öelda, kui töötaja on oluliselt rikkunud töökohustust, ettevõte lõpetab tegevuse või möödub kokkulepitud tähtaeg.
Paragrahv 93 tagab raseda kõrgema kaitse seeläbi, et tööandjal ei ole võimalik nende isikutega töölepingut üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud siis, kui koondamiseks on tööandja tegevuse lõppemine või tööandja pankrot juhul, kui pankroti käigus tööandja tegevus otsustatakse lõpetada. Kirjeldatud juhtudel ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata ning töötaja koondamise välistamine ei anna mingit täiendavat kaitset. Tööandja ei saa toetuda töölepingu ülesütlemise põhjusena raseda või naise, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, töövõime vähenemisele (töölepingu seaduse paragrahv 93 lõige 2). Taolise regulatsiooni eesmärgiks on aktsepteerida lapse kandmisest ja lapse esimestel kuudel kasvatamisest tulenevat lisakoormust, mis võib väljenduda ema terviseseisundi halvenemises ning mõjutada seeläbi ka töötaja töövõimet.
Kuna tööandja ei pruugi olla teadlik töötaja rasedusest, saab töötaja toetuda käesolevale paragrahvile vaid juhul, kui ta on tööandjat oma rasedusest enne töölepingu ülesütlemisavalduse saamist teavitanud või teeb ta seda 14 kalendripäeva jooksul pärast ülesütlemisavalduse saamist. Tööandja nõudmisel on töötaja kohustatud esitama rasedust kinnitava arstitõendi (töölepingu seaduse paragrahv 93 lõige 3).
