Vastab Aile Salundi, Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor:
Paljud töötajad võivad oma töö iseärasuste tõttu kokku puutuda ohtlike haigustekitajatega. Konkreetsed haigustekitajad ja ohutegurid peaksid selguma tööandja poolt korraldatud töökeskkonna riskianalüüsist. Kui selgub, et ainus võimalus töötajaid haigustekitajate eest kaitsta on vaktsineerides, siis peab tööandja pakkuma töötajatele võimalust end vaktsineerida. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on välja toodud, et kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
Ühtlasi on olemas ka Vabariigi Valituse määrus „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mis sätestab täpsemad nõuded bioloogilistele ohuteguritele töökeskkonnas. Näiteks peaksid ennast puukentsefaliidi vastu laskma vaktsineerida põllu-, aiandi- ja metsatöölised, piirivalvurid, politsei- ja päästetöötajad ning kaitseväelased, kuna nende töötajate töö iseloomust lähtuvalt on neil suurem võimalus puukidega kokku puutuda.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest kaitsesüstist. Kaks esimest kaitsesüsti tehakse ühe kuni kolme kuulise vahega, kolmas kaitsesüst tehakse teisest kaitsesüstist üheksa kuud kuni aasta hiljem. Esimene korduskaitsesüst on vaja teha kolme aasta möödudes, järgnevad korduskaitsesüstid 5aastaste intervallidega. Tööandja on kohustatud tööga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimised töötaja eest tasuma või töötaja poolt tehtud kulutused tagantjärgi kompenseerima.
Kuigi kaitsesüstimist puukentsefaliidi vastu võib teha aastaringselt, siis on soovitatav sellega alustada enne puugihooaja algust varakevadel (märtsi- või aprillikuus), kuna siis jõuab töötaja immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Kindlasti peab tööandja silmas pidama, et vaktsineerimine on vabatahtlik ning töötaja võib sellest keelduda.
