Selleks et saada täpsemat teavet, mis ettevõtte töökeskkonnas toimub, on vaja töökeskkonna riskianalüüsi raames mõõta töökeskkonnas esinevate ohutegurite, sealhulgas müra parameetrid.
Ideaalis toimuvad esimesed müra mõõtmised riskianalüüsi korraldamisel enne tootmise alustamist ja enne kui töötajad müras tööle asuvad.
Mõõtmised võib läbi viia akrediteeritud labor. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 9 lõige 2 sätestab, et mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse tähenduses. Mõõtmise jälgitavust ei taga mitte ainult kalibreeritud või taadeldud mõõteriist vaid ka pädev mõõtja, kes oskab mõõteriistaga mõõdetud tulemusi asjakohaselt tõlgendada ning võrrelda õigusaktis või standardis antud normidega. Müra mõõtmise tulemusi võib olla vaja kasutada hilisemalt kohtuvaidluses näiteks kutsehaigestumise asja arutamisel ning kohus arvestab tõendina ainult akrediteeritud labori poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusi.
Akrediteeritud laborite loetelu on toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel.
Müra mõõtmisel ei ole oluline mitte ainult müratase (detsibellid) vaid ka müra sagedus. Mida rohkem infot mürtaseme ja müra sageduse kohta on, seda paremini on võimalik töötajat müra eest kaitsta, sest on võimalik soetada sobivad kuulmiskaitsevahendid arvestades konkreetset töötamise kohta ja selle eripärasid. Korraldades müra mõõtmisi tuleb kaaluda müra mõõtmist mitte ainult neil töötamiskohtadel, kus kasutatakse müra tekitavaid seadmeid, vaid ka eemal asuvatel töötamiskohtadel, kus müra võib ületada piirnormi.
Mingeid perioode, mille möödumisel tuleb müra uuesti mõõta, õigusaktidega kehtestatud ei ole. Müra mõõtmist tuleb korrata, kui töökohas tehtavad muudatused võivad mürataset suurendada. Samas on oluline müra mõõta ka juhul, kui vähendatakse müra piirnorme ületavas keskkonnas. Näiteks ostetakse uuem seade, mis on vanast vaiksem. Sellisel juhul on mõõtmine oluline, kui tööandjal on vaja aastaid hiljem tõendada, et töötaja kuulmiskahjustus ei ole tingitud tema ettevõtte töökeskkonnast.
