Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Kutsehaiguse põhjusteni saab jõuda koostöös haiguse diagnoosinud töötervishoiuarstiga, kes kogus andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Samalaadse kutsehaigestumise kordumist saab vältida, kui kavandada selleks asjakohased abinõud ning neid ka korrektselt rakendada.
Ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju. Kutsehaigestumise järgselt ja ka muudel juhtudel oleks mõistlik töötajate tervisele ohutu töökeskkonna loomise, tööga seotu haiguste ennetamise ning tervise ja töövõime säilitamise nimel teha kostööd töötervishoiuspetsialistiga. Selleks spetsialistiks võib olla ettevõtteväline töötervishoiuarst, -hügieenik, -psühholoog või ergonoom, kes annaks nõu töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.
Kui töötaja on kutsehaigestunud, peab tööandja korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kus hinnatakse riskide mõju samalaadset tööd tegevate töötajate tervisele. Ka selles valdkonnas saavad töötervishoiuarst, ergonoom ja tööhügieenik tööandjat abistada. Uue riskianalüüsi tulemuste põhjal täiendab tööandja tegevuskava samalaadsete kutsehaigestumiste vältimiseks.
Kui töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures ning praeguse tööandja juures haigus süvenes, tasub kriitiliselt hinnata töötajate tervisekontrolli korraldust. Üle tuleks vaadata, millised töökeskkonna riskianalüüsi tulemused töötervishoiuarstile esitatakse, kas töötervishoiuarst tutvub töökoha, töökeskkonna ja töökorraldusega; kas ta määrab vajalikud terviseuuringud; milliseid ettepanekuid on tervisekontrolli otsuses esitatud ning kas kõik vajalik on tervishoiuteenuse osutajaga kokku lepitud.
