Sealhulgas ka käibemaksuseaduses, mille muudatused puudutavad kahtlemata
ka ettevõtjaid. Allpool vaadataksegi lähemalt, mis ja kuidas on
muutunud käibemaksuseaduses alates 2011. aasta algusest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatustega võeti üle
käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) muudatused ning sätestati kassapõhise
käibemaksuarvestuse erikord tulenevalt Euroopa Nõukogu 15.12.2009. a
otsusest.
Maagaasi ja energia käibe tekkimise koht
Muudatuste tulemusena täpsustati maagaasi ning elektri-, soojus- ja
jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Esmalt on oluline
mainida, et käibemaksudirektiivi muudatuse kohaselt käsitletakse
aktsiisikaubana alates 2011. aastast kõiki energiatooteid, st
vedelkütuse kõrval ka tahkekütust. Käibemaksudirektiiv käsitleb
aktsiisikauba mõistet põhjusel, et erandina muust kauba käibest
lähtutakse aktsiisikauba maksustamisel sihtriigis ehk tarbimisriigis
maksustamise põhimõttest. Üldreeglina on kauba käibe tekkimise koht
lähteriik. Kuivõrd käibemaksudirektiivi muudatused laiendasid
eelkirjeldatud aktsiisikauba maksustamise erikorda võrgu kaudu
edastatava maagaasi ja elektrienergia käibe tekkimise koha määramisel ka
võrgu kaudu edastatavale soojus- ja jahutusenergiale, on vastavalt
muudetud ka käibemaksuseadust. Seega on piiriüleste tehingute korral
võrgu kaudu edastatava maagaasi ning võrgu kaudu edastatava soojus-,
jahutus- ja elektrienergia käibe tekkimise koht tarbija asukoht.
Eeltoodu tähendab nt seda, et võrgu kaudu edastatava maagaasi ja energia
müügi korral Eestist teise liikmesriiki on käibe tekkimise koht saaja
asukohas teises liikmesriigis.
Kassapõhine käibemaksuarvestus
Kassapõhise käibemaksuarvestuse osas on muutunud see, et alates 2011.
aastast võivad kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendada kõik
maksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel aastal
(antud juhul 2010. a) ega jooksva kalendriaasta (antud juhul 2011. a)
algusest arvates summat 200 000 eurot. Käibemaksuarvestuse valikust
tuleb kirjalikult teavitada ka maksuhaldurit. Varasemalt võis
kassapõhist käibemaksuarvestust pidada üksnes füüsilisest isikust
ettevõtja. Kassapõhise käibemaksuarvestuse üldpõhimõtted sealjuures ei
muutu.
Kinnisasja ja metallijäätmete käibe maksustamine
Lisaks eeltoodule sätestatakse muudatustega kinnisasja (välja arvatud
eluruum) ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord. Erikorra
kohaselt maksustatakse kinnisasja ja metallijäätmete käive saaja poolt
(pöördmaksustamine). Pöördmaksustamist rakendatakse üksnes juhul, kui
tehing toimub maksukohustuslaste vahel. Nimetatud pöördmaksustamist
rakendatakse sellise kinnisasja võõrandamise korral, mille
maksustamisest on kinnisasja võõrandaja vastavalt käibemaksuseaduse § 16
lõikele 3 maksuhaldurit teavitanud ning tehingutele metallijäätmetega,
mis on sätestatud keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a määrusega nr 17
„Metallijäätmete täpsustatud nimistu“. Pöördmaksustamise korral müüjal
käibemaksu deklareerimise kohustust ei teki. Ostja arvestab ja tasub
müüja eest käibemaksu ja samas on tal õigus see ka sisendkäibemaksuna
maha arvata.
Maksukohustuslasena registreerimine
Muudatusega laiendatakse ka käibemaksukohustuslasena
registreerimiskohustuse piirmäära arvestuse hulka arvatavate tehingute
loetelu. Registreerimiskohustuse piirmäära hulka tuleb nüüd arvata
lisaks kauba ühendusesisesele käibele ka 0-%ga maksustatavate teenuste
käive, kui teenus osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha
kaudu teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud
maksukohustuslasele, kellel tekib selle teenuse saamiselt oma
asukohariigis maksustamise kohustus.
Teenuste käibe tekkimise koht
Lisaks täpsustatakse loetelu teenustest, mille käibe tekkimise koht ei
ole Eesti. Nimelt sätestatakse, millal transpordivahendi rendi ning
restorani- ja toitlustusteenuse osutamise koht ei ole Eesti.
Transpordivahendi lühiajalisele rendile andmisel ning restorani- ja
toitlustusteenuse osutamisel teises liikmesriigis ei kohaldu
maksustamise üldreegel ehk teenust ei maksustata olenevalt teenuse
saajast. Seega määratakse restorani- ja toitlustusteenuse osutamise koht
selle teenuse tegeliku osutamise koha järgi, arvestamata kellele
teenust osutatakse (maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasele).
Samuti tuleb transpordivahendi lühiajalisele rendile andmise kohaks
lugeda koht, kus transpordivahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.
Kui eelnimetatud teenused osutatakse väljaspool Eestit, siis võib see
mõistagi kaasa tuua maksukohustuse teises liikmesriigis. Sellise
olukorraga on tegemist nt ettevõtjal, kes osutab lihtsalt ühekordselt
cateringi teenust mõnel Soomes või mõnes muus liikmesriigis toimuval
üritusel. Siinkohal selgitatakse antud muudatustega seotud eelnõu
seletuskirjas, et enamus liikmesriike rakendavad ka sellisel juhul
pöördmaksustamist ehk ei registreeri välisriigi isikut asukohaga seotud
teenuse osutamisel käibemaksukohustuslasena. Seega maksustamisel
praktikas midagi ei muutu ja muudatus on pigem teoreetilist laadi. Samas
teeb käibemaksudirektiiv selgelt vahet, kas on tegemist piiriülese
pöördmaksustamisele kuuluva tehinguga või on tegemist konkreetses riigis
osutatava teenusega ning sellest tulenevalt on kehtestatud ka
ühendusesisese käibe deklareerimise kord.
Ühendusesisese käibe deklareerimine
Ühendusesisese käibe deklareerimisega seoses tuleb kindlasti rõhutada
seda, et sarnaselt käibemaksudeklaratsiooniga tuleb ühendusesisese käibe
aruanne esitada nüüdsest igakuiselt järgneva kuu 20. kuupäeval.
Varasemalt tuli see esitada kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Esimene uue korra kohane ühendusesisene käibe aruanne tuleb esitada 20.
veebruariks 2011.
Käibemaksuseaduse muudatuste foorum
Siinkohal on asjakohane mainida, et Maksu- ja Tolliameti kodulehel on
alates 3. jaanuarist avatud lisaks foorum, kus kõik soovijad saavad
käibemaksuseaduse muudatuste kohta esitada küsimusi, millele vastavad
ühe tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliameti spetsialistid. Foorumisse saab
siseneda Maksu- ja Tolliameti kodulehe (www.emta.ee/index.php ) kaudu
või aadressilt http://foorum.emta.ee/ .
1. jaanuarist jõustusid mitmed muudatused ka teistes maksuseadustes, nt
maksukorralduse ja tulumaksuseaduses. Ka nendes seadustes jõustunud
muudatused puudutavad suuremal või vähemal määral ettevõtjaid.
poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda