Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) tähenduses on kauba import:
1) ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine;
2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses; 

Kui eelnimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis, on kauba import toimunud Eestis.

Lisaks loetakse KMS tähenduses kauba impordiks Eestisse ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamist ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (nt Ahvenamaa) Eestisse.

Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamist ei käsitata kauba impordina, kui sellele:
1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile;
2) vahetult järgneb kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, ja kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all.

Kaupade impordi maksustamisel rakendatakse imporditava kauba maksustatavale väärtusele sama käibemaksumäära, mis rakendub nimetatud kauba riigisisesel müügil (KMS § 15 kohaselt kas 18% või 9%), välja arvatud kaupade maksuvaba import. Juhul, kui imporditud kaupa kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, on maksukohustuslasel õigus importimisel tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Kauba impordil arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud või, kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni.

KMS § 31 lg 4 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (nt Ahvenamaa), arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (KMS § 38 lg 2) alusel. Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel.

2. Imporditava kauba maksustatav väärtus (KMS § 13)

Imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega soetud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.

Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil.

Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.

Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, määrab toll kauba tolliväärtuse ühenduse tolliseadustiku artiklites 30 ja 31 nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.

Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel ühendusse selle kauba ühendusest eksportinud isiku poolt moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus KMS § 13 lg 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus.

Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (KMS § 6 lg 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel KMS § 12 sätteid.

Käibemaksu imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata.

3. Imporditava kauba maksustatav väärtus ja sellise kauba veoteenuse maksustamine

Kuna imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil arvatakse alates 01.01.2006 imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ka veoteenuse kulu esimese sihtkohani sõltumata sellest, kas teenuse osutaja on arvele lisanud käibemaksu või mitte. Kui arvele on käibemaks lisatud, siis arvatakse veoteenuse maksumus maksustatava väärtuse hulka ilma käibemaksuta vastavalt KMS § 12 lg 1 sätestatule.

KMS § 15 lg 4 p 10 kohaselt maksustatakse kauba importimiseks osutatavat kaubaveoteenust, kaubaveo korraldamise teenust ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid, kui nimetatud kulu kuulub KMS § 13 lg 1 kohaselt imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka, käibemaksumääraga null protsenti.

Ühenduse tolliseadustiku kohaselt kuuluvad kauba tolliväärtusesse vaid imporditava kauba Euroopa Ühenduse territooriumile sisenemiskohani tehtavad kulutused. Veokulude arvamisel tolliväärtusesse lähtutakse müügitingimustena kehtestatud tarnetingimustest. Tolliseadustiku artikkel 33 lg 1a sätestab, et kauba veokulud pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist tolliväärtusesse ei kuulu. Tingimuseks on seejuures asjaolu, et veokulud näidatakse eraldi imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast. Impordil tasumisele kuuluva käibemaksu arvutamisel lisatakse kauba tolliväärtusele vastavalt eelnevas lõigus toodule kõik importimisel tasumisele kuuluvad muud maksud ning ka muud kauba sihtkoha toimetamisega seotud kulud.

4. Maksuvaba import (KMS § 17)

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:
1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
2) Eesti Panga imporditav kuld;
3) rahatähed ja mündid;
4) maksumärk;
5) võrgu kaudu imporditav maagaaas ja elektrienergia;
6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel, et imporditava kauba saajaks on maksulaopidaja;
7) reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooted ja alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses;
8) reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud KMS § 17 lg 1 p 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 4694 krooni väärtuses ning lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 6728 krooni väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna. 

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37), 1. peatükis, välja arvatud artiklites 50, 52–59b, 63a ja 63b (haridus-, teadus- ja kultuurimaterjalid; teadustöö instrumendid ja aparaaadid), nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Ühenduse tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatükis nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimportinud (taassissevedanud) sama isik, kes selle kauba ka on eksportinud. 

Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka KMS § 6 lg 4 (ühenduse tollistaatusega kauba toimetamist eriterritooriumilt Eestisse) nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega. 

Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi:
1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele;
2) konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, mis antakse seaduse alusel üle riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele. 

Käibemaksuga ei maksustata kauba importi ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel (tolliprotseduur koodiga 42), kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kauba importija on Eesti maksukohustuslane;
2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive;
4) kauba importija tõendab importimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid;
5) nimetatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades sätestatud korras.