1. Kaupade soetamine
KMS § 8 sätestab Eestis maksustatava kauba ühendusesisese soetamise, välja arvatud § 8 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Kauba ühendusesisene soetamine on:
- kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning
- ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks;
- kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
1) käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
2) ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.
Üldjuhul maksustatakse kauba ühendusesisest soetamist selles liikmesriigis, kuhu kaup ostja poolt toimetati. Kui kaup on soetatud ettevõtluse tarbeks, on maksukohustuslasel õigus deklareerida soetatud kaubalt tasumisele kuulunud käibemaks mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna.
Näide:
Eesti maksukohustuslane E: ostab kauba väärtusega 500 krooni Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel.
Käibedeklaratsioon: E: deklareerib kauba väärtuse 500 krooni lahtris 1 (või 2) "18% (või 5%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ja 90 krooni
- lahtris 4 "Käibemaks kokku (18% lahtrist + 5%),
- lahtris 5 "Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivses lahtris 6 "Kauba ühendusesisene soetamine".
Ühendusesisene kauba käibe aruannet ei ole vaja esitada.
Ühendusesisese kauba soetamisega Eestis on tegemist ka siis, kui ostja kasutab kauba hankimisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit ja kauba transport on alanud ühes liikmesriigis, kuid lõpeb mõnes teises liikmesriigis, kui Eesti.
Näide:
Maksukohustuslane ostab kauba Saksamaalt ja korraldab kaubatranspordi otse Inglismaale. Kui ostja kasutab kauba soetamisel Eesti maksukohustuslase registreerimisnumbrit, kuulub kaup maksustamisele Eesti maksuseaduse alusel Eestis, väljaarvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et käibemaks ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati.
Käibedeklaratsioon: kauba väärtus Eesti kroonides lahtris 1 (või 2) "18% (või 5%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud", arvutatud käibemaks sellelt lahtris 4 "Käibemaks kokku (18% lahtrist + 5%) ja lahtris 5 "Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata".
Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivses lahtris 6 "Kauba ühendusesisene soetamine".
Ühendusesisene kauba käibe aruannet ei ole vaja esitada.
Erikord maksustamisel:
Kui ostja poolt toimetatakse kaup otse teise liikmesriiki ning see ei ole riik, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas, võidakse kaup maksustada ka selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati.
Kui maksukohustuslane tõendab, et käibemaks on tasutud selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati või ta soetas kauba edasimüügiks kolmnurktehinguga teise liikmesriigi maksukohustuslasele, ei ole kohustust tasuda Eestis käibemaksu.
Kui kauba ühendusesiseselt soetamiselt on käibemaks tasutud selles riigis, kuhu kaup toimetati, ajaliselt hilisemalt, kui sellelt on käibemaksu Eestis tasutud, tekib õigus Eestis liigselt tasutud käibemaks tagasi saada. Tingimuseks on, et ostja peab tõendama, et soetuse pealt on käibemaksu tasutud riigis, kuhu kaup viidi. Maksukohustuslasel tuleks parandada juba esitatud deklaratsiooni. Eelmise maksustamisperioodi deklaratsiooni parandamisel on maksukohustuslane kohustatud esitama uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni (KMS § 27 lg 5).
Ülalnimetatud käibemaksu topelttasumine võib ilmsiks tulla siis, kui müüja poolt antud kauba ühendusesisest käibe aruannet võrreldakse ostja poolt deklareeritud kaupade soetamisega liikmesriikidest.
Füüsilisest isikust tarbija ei saa olla ühendusesisese kaubanduse üheks osapooleks. Ta ei ole maksukohustuslane muudest liikmesriikidest soetatud kauba osas, kui ei ole tegemist uute transpordivahendite soetamisega. Uute transpordivahendite soetamise osas rakendatakse erireeglit, mille kohaselt maksustatakse uued transpordivahendid riigis, kus neid kasutatakse.
2. Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine
Teatud juhtudel on kauba ühendusesisene soetamine maksuvaba, kuigi sellele rakendatakse kõiki ühendusesisese kaubakäibele kehtivaid reegleid. Kauba ühendussisesest maksuvaba soetamisest Eestis ei teki käivet ja deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni informatiivses lahtris 6. Kui kauba import on maksuvaba, on vastavalt maksuvaba ka sellise kauba ühendusesisene soetamine.
Kauba ühendusesesiseselt soetamiselt ei tule käibemaksu tasuda ka siis, kui välisriigi maksukohustuslasel oleks õigus tasutud käibemaks hilisemalt tagasi küsida.
Käibemaksuga ei maksustata (KMS § 18):
1) kauba, mille käive on maksuvaba KMS § 16 alusel, ühendusesisest soetamist;
2) kauba, mille import on maksuvaba KMS § 17 alusel, ühendusesisest soetamist;
3) kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on täidetud KMS § 35 lõikes 1 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused;
4) kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt kolmnurktehingu puhul.
5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele (§ 44¹).
3. Soetamised, mida ei käsitata kauba ühendusesisese soetamisena Eestis
Käibemaksuseaduse § 8 lg 3 on sätestatud, milliseid tehinguid ei loeta kauba ühendusesiseseks soetamiseks. Ühendusesisese kauba soetamisena ei käsitata näiteks Eestis paigaldatava kauba soetamist, kuna käive tekib Eestis. Samuti ei loeta kauba soetamiseks selle ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks või võtmiseks.
Kauba ühendusesisese soetamisena KMS § 8 lg 3 sätestatu kohaselt ei käsitata:
1) kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
Näiteks võib maksukohustuslane tuua ajutiselt sisse temale vajalikud tööriistad, ilma et tehingut vaadeldaks ühendusesisese kaubasoetamisena.
2) kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
Ettevõtjal on õigus tuua ajutiselt sisse kaupa sellistel eesmärkidel, mille puhul kolmandatest riikidest ajutiselt kauba toomisel oleks kaup tolli kontrolli all ja ei tuleks maksta importkäibemaksu. Näiteks oleks õigustatud mitte lugeda ühendusesiseseks kaubasoetamiseks ajutiselt sisse toodud transpordivahendite, mõningate tööriistade, näituste, messide tarbeks eksponaatide toomine, õppevahendite, laboratooriumiseadmete, õnnetuste või katastroofide likvideerimiseks vajalike seadmete sissevedu.
3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui kaup toimetatakse Eestisse selle ühendusest välja toimetamise eesmärgil;
Vallasasjaga seotud töödeks on muuhulgas remondi-, parandus-, teenindus- ja hooldustööd, töötlemine, värvimine jms. Ettevõtja igapäevasest arvestusest peab olema võimalik kindlaks teha need vallassasjad, mis teises liikmesriigis asuv käibemaksukohustuslane on toonud remontimiseks või hindamiseks. Kui vallasasja teise liikmesriiki ei tagastata, tuleb tehingut ühelt poolt vaadata kui kauba ühendusesisest müüki ja teiselt poolt kauba ühendusesisese soetamisena.
4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
Eestis paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast väärtusest. Maksukohustuslane Eestis peab arvestama käibemaksu nimetatud kaubalt KMS § 3 lg 4 alusel.
Käibedeklaratsioon: kokkupandava kauba väärtus Eesti kroonides lahtris 1 (või 2) "18% (või 5%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud",
arvutatud käibemaks sellelt lahtris 4 "Käibemaks kokku (18% lahtrist + 5%) ja
lahtris 5 "Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata".
5) kauba toimetamist Eestisse kaugmüügiks;
"Kaugmüük" on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba, võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Näiteks, kui füüsiline isik tellib kauba läbi nn interneti kaubamajade või postimüügifirma kaudu ja see toimetatakse talle koju kätte, ei ole tegemist kauba ühendusesisese soetamisega Eestis ning käibemaksu tasumise kohustus on välisriigi firmal oma riigis;
6) kauba, välja arvatud uue transpordivahendi, soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks;
Füüsilise isiku poolt kauba soetamisel maksab käibemaksu alati müüja. Ainsa erandina ei kehti nimetatu füüsilise isiku poolt uue transpordivahendi soetamisel.
7) kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;
Nimetatud punkti alusel ei loeta kauba ühendusesiseseks soetamiseks kauba soetamist alla 160 000 krooni ühes kalendriaastas. Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast.
8) kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis.
9) kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus.
Kauba kolmnurktehinguga soetamisel Eestis maksab soetaja käibemaksu KMS § 3 lg 4 p 4 alusel.
10) elektrienergia või võrgu kaudu edastatava maagaasi toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
Maagaasi ja elektrienergia käibele rakenduvad erisätted (vt KMS § 7 lg 2 p 9; §9 lg 1, 2 ja 3).
11) kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendusest välja toimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest;
Kaup loetakse ekspordituks selles teises liikmesriigis, kus oli tolliprotseduur alustatud. Kuna kauba toimetamisel Eestisse soetamist ei teki, ei ole ka teise liikmesriigi isikul kohustust enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena.
12) kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
13) vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga.
Vallasasja ajutisel toimetamisel teise liikmesriiki remontimiseks, töötlemiseks või muu teenuse saamiseks (ühine mõiste "töö vallasasjaga") maksustatakse üksnes teenuse käivet ning kauba käivet ei teki. Analoogselt ei teki ka kauba ühendusesisest soetamist selle vallasasja tagasitoomisel Eestisse .
Eeltoodud tehinguid ei käsitata ühendusesisese soetamisena ainult juhul, kui tehingu puhul on täidetud konkreetses punktis viidatud nõuded. Kui langeb ära tehingu alus, tuleb tehingut käsitada kauba ühendusesisese soetamisena alates sellest päevast, millal viidatud nõudeid ei olnud võimalik enam rakendada.
4. Ettevõtluses kasutatava vara toimetamine teise liikmesriiki
Kauba ühendusesisese soetamisena käsitatakse ka ettevõtluses kasutatava vara viimist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Kui ettevõtjal puudub ettevõtlus kauba lähteriigis, on lisatingimuseks see, et kaup on hangitud või valmistatud lähteriigis. Hankimise all tuleb siin mõista muuhulgas ostmist, maaletoomist või ühendusesisest hankimist.
Näide:
Kui teises liikmesriigis ettevõtlusega tegelev äriühing otsustab ka Eestis hakata tegelema ettevõtlusega ja toimetab Eestisse selle jaoks oma kasutatud inventari, maksustatakse inventari hulka kuuluvat kaupa Eestis ühendusesisese kauba soetamisena. Äriühingul võib tekkida kohustus ennast Eestis registreerida käibemaksukohustuslasena.
5. Piiratud maksukohustuslase poolt soetatud kaup
Ettevõtjad, kes ei ole registreerinud ennast maksukohustuslastena ja isikud, kes ei tegele ettevõtlusega, peavad ennast registreerima piiratud maksukohustuslasena, kui nende poolt Eestis soetatud kaupade, väljaarvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab 160 000 krooni. Loe ka: "Käibemaksu maksjad ja maksukohustuslasena registreerimine". Seega võivad maksukohustuslasteks saada ka näiteks ettevõtjad, kellel on ainult maksuvaba käive ja kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (tervishoiu või sotsiaalteenused). Nende suhtes rakendub piiratud maksukohustus juhul, kui kauba ühendusesisene soetamine ületab kalendriaasta algusest 160 000 krooni. Uute transpordivahendite või aktsiisikauba hankimist, samuti KMS § 8 lõikes 3 nimetatud kaupade soetamist arvesse ei võeta, kuna nende puhul ei ole tegemist kauba ühendusesesisese soetamisega.
Näide:
Haigla on jooksval kalendriaastal soetanud instrumente või muud haiglakaupa teisest liikmesriigist 140 000 krooni eest. Haigla järgmine soetus on 30 000 krooni, seega on haigla kohustatud ennast registreerima piiratud maksukohustuslasena nimetatud piirmäära ületamise päevast ja maksma nimetatud hankelt käibemaksu. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
Kauba ühendusesisese soetajal on õigus registreerida ennast piiratud maksukohustuslasena ka siis, kui eelpool nimetatud piirmäära (160 000) ei ole ületatud.
6. Kauba ühendusesisese soetamise maksustatav väärtus ja maksumäärad
Kauba ühendusesisest soetamist Eestis maksustatakse kas 18% või 5% maksumääraga kauba maksustatavast väärtusest. Kauba ühendusesisesel soetamisel moodustavad kauba maksustatava väärtuse kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses vastava kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui müüja on kauba hinnale lisanud ka kauba transpordikulud, maksustatakse ka need kulud koos kauba maksumusega.
Kui teises liikmesriigi ettevõtluses kasutatavat vara tuuakse Eestisse siin toimuva ettevõtluse tarbeks, arvutatakse käibe maksustatavat väärtust samaselt ühendusesisese kauba soetamisega. Käibe maksustatavaks väärtuseks on kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind.
Maksustatava väärtuse hulka ei arvata Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.
Maksustatavat väärtust võib vähendada ostjale kauba ühendusesiseselt soetamiselt võimaldatava hinnasoodustuse võrra, kui seda kohaldatakse kauba müümise ajal ning ärilisel eesmärgil. Vt ka teemat "Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus".
