Maksuvaba on alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduskoolitus (tasemekoolitus) sõltumata koolitaja juriidilisest vormist. 01.01.2006 kehtima hakanud käibemaksuseaduse muutmisega lisandus loetelule kutseharidus. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 21 lõikele 1, on kutseõpe õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal. Maksuvaba on kutseharidus, mida antakse kutseõppeasutuse seaduses sätestatud korras. Samuti on maksuvaba käive kutseõppeasutuses toimuv täiskasvanute tööalane koolitus, mis vastab haridusministri 8. novembri 2001. määrusele nr 61 "Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord". Määruse kohaselt toimub täiskasvanute tööalane koolitus õppekava järgi, mille aluseks on vastav kutse-, eri- ja ametiala riiklik õppekava või selle osa.

Maksuvaba on tasemekoolitusega otseselt seotud koolitus. Näiteks täiendõpe riigieksamiteks ettevalmistamisel, kursused magistriõppesse astujatele (eeldusained teise eriala bakalaureusekraadiga isikutele vms õpe).

Ülikoolide poolt pakutavate (täiend)koolituste eesmärki hinnatakse ärilisuse ja konkurentsi mõjutuse aspektist. Kui ülikoolis toimub tööalane täiendkoolitus ülikooli nõukogu kinnitatud valdkondades (ülikooli õppesuunad) vormides ja korras, siis on tegemist mitteärilise koolitusega, mille suhtes kohaldatakse käibemaksuvabastust. Tööalase koolituse all mõistetakse isiku aktuaalse tööga otseselt seotud koolitust.

Muu koolitus

Maksuvabastuse alt on välistatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus. Ärilistel eesmärkidel antav käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 6 sätestatud muu koolitus on selline, millega konkureeritakse koolitusturul ja mille eesmärk on kasumi teenimine . Ärilise eesmärgi hindamisel ei ole kriteeriumiks koolitaja juriidiline vorm ega üksnes see, et tegemist on tasulise koolitusega. Ärilist eesmärki näitab kasumi saamine. Ärilist eesmärki ei välista see, et teenuse osutamisest teenitud kasum kasutatakse oma edasise tegevuse finantseerimiseks. Kui tulud katavad kulusid, siis tõenäoliselt ärilist eesmärki ei ole, va juhul kui kulud ja koolituse hind on põhjendamatult suured. Sel juhul tuleks hinnata ka muid kriteeriume (vt allpool).

Äriühingud korraldavad koolitusi ärilisel eesmärgil ning seega kuuluvad äriühingute koolitused käibemaksuga maksustamisele.

Isikute puhul, kes ei ole äriühingud (MTÜd, asutused, SAd jne), hinnatakse ärilist eesmärki konkreetse koolituspakkumise piires. Mittetulundusühingute tegevus (sh koolitus) on üldjuhul maksuvaba käive. Seda eeldusel, et mittetulundusühing tegutseb mitteärilistel eesmärkidel vastavalt oma juriidilisele vormile (eelkõige tulumaksusoodustusega nimekirjas olevad MTÜd). Kui koolitustegevus on mittetulundusühingu kõrvaltegevus, siis on ärilise eesmärgi määratlemiseks üldjuhul asjaolu, kas konkreetse koolituspakkumise koostamisel planeeritakse saada kasumit (tulu ületab kulusid). Lisaks lähtutakse ärilise eesmärgi määratlemisel ka sellest, kas koolituspakkumine mõjutab konkurentsi koolitusturul, koolituse hind on võrreldav äriühingute sarnaste koolituste hinnaga, mittetulundusühingu juhtkond on palgaline ja palk on võrreldav selle valdkonna palkadega äriühingutes.