Allpool on toodud tähtsamad küsimused ja vastused seoses 1. juulist tõusva käibemaksumääraga.
- Kuidas on seaduseandjad mõelnud erinevate käibemaksumäärade kohaldamist kaupade või teenuste osalise või 100%-lise ettemaksu korral enne 1. juulit 2009 ja ettemaksu arvele laekumise korral pärast 1. juulit 2009?
Käibemaksuseaduse kohaselt rakendatakse käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Käive on toimunud, kui kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus on osutatud või kauba/ teenuse eest on makse laekunud. Seega, kui kauba või teenuse puhul on tehtud 100%-line ettemaks enne 1. juulit 2009, näiteks juunis, siis on ettemaksu ulatuses käive tekkinud juunis ja deklareeritakse juunikuu käibedeklaratsioonil 18%-lise määraga. Juunikuu käibedeklaratsioon esitatakse 20. juulil vana vormi kohaselt. Kui enne 1. juulit on tehtud osaline ettemaks, siis selle ettemaksu ulatuses on käive maksustatud 18%-ga. Ettemaks, mis laekub pärast 1. juulit on maksustatav 20%-lise määraga kogu makse ulatuses.
- Palun infot, kuidas peab ettevalmistama infosüsteeme 1. juulist muutuva käibemaksumäära jõustumiseks. Konkreetsemalt on küsimus tagastustes. Kui toode osteti vana määraga ja tagastatakse poodi peale 1. juulit, siis kuidas seda tehingut tuleb maksustamise mõttes käsitleda?
Kreeditarve tegemisel rakendatakse maksumäära, mis kehtis käibe toimumise ajal, seega toode tagastatakse sama maksumääraga, millega soetati, s.o 18%. Kui kreeditarve esitatakse pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kui üldjuhul kajastatakse kreeditarve esitamisest tingitud käibe muudatus käibedeklaratsiooni lahtris 1, siis antud juhul, maksumäära muutmisest tingituna, kajastab müüja käibemaksusumma muudatuse täpsustuste lahtris 11. Ostja kajastab sisendkäibemaksu muudatuse käibedeklaratsiooni lahtris 5.
Kui toote tagastajaks on füüsiline isik ja füüsilisele isikule tagastatakse toote eest makstud raha, st tühistatakse arve ehk ostutehing, siis kajastab müüja käibemaksumuudatused arve tühistamise kuul vastavalt eeltoodule.
- Jaanuaris koostasime rentnikule ettemaksuarve, mis hõlmab rendisumma 2009. aasta lõpuni. Praeguseks on arve tema poolt osaliselt tasutud. Kui nüüd 1. juulist käibemaksumäär muutub, siis kas meil on kohustus rendi ettemaksuarve alates 1. juulist käibemaksu osas ümber teha või ei muutu meie jaoks midagi?
Käibemaksuseaduse kohaselt rakendatakse käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Käive on toimunud kui teenus on osutatud või teenuse eest on tasutud. Regulaarselt osutatava teenuse puhul, näiteks renditeenus, loetakse teenus osutatuks siis, kui lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse.
Seega, kui ettmeksuarve esitati rendisumma kohta 2009. aasta lõpuni, on teenus lõplikult osutatud detsembris 2009 ja konkreetse maksumäära leidmiseks tuleb vaadata, millal toimus teenuse eest tasumine. Nende summade osas, mis on saadud enne 1. juulit, rakendatakse 18%-list maksumäära. Nende summade osas, mis saadakse alates 1. juulist, on maksumääraks 20%.
- Seoses teise lisaeelarve seadusega kehtestatakse 20%-line käibemaks. Sellega seoses on meil küsimus, millist käibemaksu määra rakendatakse nendele lepingutele, mis on sõlmitud enne 1. juulit 2009. aastal. Lepingus, mis on sõlmitud 25. juunil (nt riigihanke lepingus) määratakse ära lepingu hind kokku ning hind ilma käibemaksuta. Tasumine toimub aga peale teenuse osutamist ehk augustikuus. Kas siis rakendatakse käibemaksu lepingus näidatud 18% või siiski vaatamata lepingule ikka 20%. Meie asutus ei ole käibemaksukohustuslane, seega eelarve kulude seisukohalt on see oluline informatsioon.
Rakendada tuleb käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Seega, kui käibe toimumise aeg on pärast 30. juunit 2009, siis tuleb rakendada käibemaksumäära 20%, sõltumata asjaolust, et leping on sõlmitud enne 1. juulit 2009. aastal ning et lepingus on arvestatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud 18%-lise määraga. Kui teenuse osutamine toimub augustis ja tasumine toimub peale teenuse osutamist, siis on käive maksustatav 20%-lise määraga. Samas, kui teenuse osutamine lõppes juunis 2009 ja tasumine augustis, on käive tekkinud juunis ja teenus maksustatakse 18%-lise maksumääraga.
- Mis saab nende täiteasjade kohtutäituri tasudest, mille kohta on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus võlgnikule kätte toimetatud enne 1. juulit 2009. aastal, aga tasumine toimub peale 1. juulit 2009. aastal? Millist käibemaksu määra sel juhul kasutatakse?
Rakendada tuleb käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Seega, kui raha laekub pärast 30. juunit 2009. aastal ja raha saamine on käibe toimumise ajaks, siis tuleb rakendada 20%-list käibemaksumäära, sõltumata asjaolust, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võlgnikule kätte toimetatud enne 1. juulit 2009. aastal.
- Liisinguvõtja on tasunud lepingujärgsed ettemaksed 18%-lise määraga. Juulis tuleb lõplik arve, kas see tuleb esitada 20%-lise määraga?
Kui on tegemist liisinguga kasutusrendi tingimustel, siis juuli lõpliku arve käibemaksumäär sõltub sellest, millise perioodi eest arve esitatakse. Kui ettemaks on täies ulatuses laekunud enne 1. juulit 2009 ja juulis esitatakse arve, siis on see maksustatav 18%-lise määraga. Kui teenuse osutamise kuu on juuli, arve esitatakse juulis ja maksmine toimub ka juulis või hiljem, siis on käibemaksumääraks 20% ning see deklareeritakse juuli käibedeklaratsioonil uue vormi kohaselt.
- Kas võib maha tõmmata arveblanketil oleva 18%-lise määra ja kirjutada juurde uue määra 20%? Kas tohib parandatud käibemaksumääraga blankette kasutada?
Parandatud käibemaksumääraga blankettide kasutamine ei ole käibemaksuseadusega vastuolus. Oluline on see, et kaubal ja teenusel oleks õige käibemaksuseadusest tulenev käibemaksumäär.
- Juhul, kui kauba tarne toimub osade kaupa, aga arve on müüja poolt väljastatud tervele summale ja maksustatud määraga 18% ning viimane tarne osa leiab aset peale 1. juulit 2009. aastal, siis kas müüja peab korrigeerima oma esialgset arvet ja osalisele tarnele väljastama arve uue käibemaksumääraga?
Käibemaksuseadus sätestab kauba mõiste. Kui tarne all tuleb siin mõista mitut kaupa, siis enne 1. juulit 2009. aastal väljastatud kauba osas on käive tekkinud ja see on maksustatav 18%-lise maksumääraga ning ka deklareeritav viimasena juunikuu käibedeklaratsioonil. Pärast 1. juulit 2009. aastal väljastatud kaup on juba maksustatav 20%-lise maksumääraga ja seda eeldusel, et käibe toimumise ajaks on kauba kättesaadavaks tegemine ning tarne viimase osa eest ei ole raha enne 1. juulit laekunud. Kui tegemist on kaupade regulaarse võõrandamisega, mille puhul loetakse kaupade lähetamise või kättesaadavaks tegemise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade eest on tasumine kokku lepitud ning mille eest ei ole enne 1. juulit raha laekunud, siis tuleb arve väljastada 20%-lise maksumääraga.
- Kas teenused, mille tegelik osutamise periood oli 1. juuni - 30. juuni 2009 või varem, aga mille eest arve väljastatakse peale 1. juulit 2009, tuleks tagant järgi maksustada uue käibemaksumääraga või määraga, mis kehtis maksustamisperioodil, mil teenust osutati?
Rakendada tuleb käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Seega, kui käibe toimumise periood oli 1. juuni - 30. juuni 2009 või varem, tuleb rakendada 18%-list käibemaksumäära, sõltumata asjaolust, et arve väljastatakse juulis või hiljem.
- 20%-lisele käibemaksumäärale üleminek võib tingida vajaduse deklareerida üleminekule eelnenud maksustamisperioodi käivet eraldi, millelt arvestatud maks on endiselt 18%, kui tasu küsitakse enne 1. juulit 2009 toimunud käibelt. Kuidas deklareerida sellist käivet ja käibemaksusummasid deklaratsioonis?
Viimane maksustamisperiood, mille käivet deklareeritakse 18%-lise määraga on juuni 2009 ja juunikuu käibedeklaratsioon esitatakse 20. juulil vana vormi kohaselt. Kui varasemate käivete puhul esitatakse kreeditarve, siis kreeditarve tegemisel rakendatakse maksumäära, mis kehtis käibe toimumise ajal, s.o 18%. Kui üldjuhul kajastatakse kreeditarve esitamisest tingitud käibe muudatus käibedeklaratsiooni lahtris 1, siis antud juhul, maksumäära muutmisest tingituna, kajastab müüja käibemaksusumma muudatuse täpsustuste lahtris 11. Ostja kajastab sisendkäibemaksu muudatuse käibedeklaratsiooni lahtris 5.
- Kuidas mõjutab käibemaksumäära tõus tööandja sõiduauto kasutamisel erisoodustuse hinnalt käibemaksu arvutamist?
Sõiduauto erisoodustuse hinna puhul on tegemist summaga, mis juba sisaldab käibemaksu, seega leitakse omatarbe maksustatav väärtus 4000 / 1,20 = 3333,33 krooni ja sellelt arvestatakse tasumisele kuuluv käibemaks 3333,33 x 20% = 666,66 krooni ühe sõiduauto kohta (hõlmab ka kütuse).
- Kuidas mõjutab käibemaksumäära tõus maksukohustuslasele laekunud ettemaksult käibemaksu arvutamist?
Ettemaksuna laekunud rahasummalt käibemaksu arvutamisel leitakse käibemaksusumma käibemaksumääraga 20% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,20-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,20-ga ning käibemaksumääraga 9% maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,09-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,09-ga.
Näiteks: Ettemaksuna laekus 100 krooni, käibemaksu arvutamisel 100 / 1,20 on maksustatav väärtus 83,33 krooni, käibemaks sellelt 16,67 krooni.
- Riigihanke leping sõlmiti 25. aprillil ning käive ise tekib peale 1. juulit. Kuidas mõjutab lepingu eest tasutavat summat lepingus kokkulepitud viis ning kes peab kandma käibemaksumäära tõusuga kaasneva täiendava kohustuse?
Oletame, et tasu on kokku lepitud järgnevalt:
I. lõplik tasumisele kuuluv summa on 118 000 krooni;
II. tasumisele kuuluv summa on 118 000 krooni, milles sisaldub käibemaks;
III. tasumisele kuuluv summa on 118 000 krooni, milles sisaldub käibemaks 18%;
IV. tasumisele kuuluv summa on 100 000 krooni, millele lisandub käibemaks;
V. tasumisele kuuluv summa on 100 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.
Käibemaksuseaduse kohaselt on käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus maksukohustuslasena registreeritud kauba müüjal või teenuse osutajal. Kui käive tekib peale 1. juulit 2009, on kogu käive maksustatav 20%-lise maksumääraga, sõltumata sellest, kuidas lepingutes kokku lepiti. Käibemaksuseaduses puuduvad erisused riigihangete lepingute kohaselt võõrandatud kaupade või osutatud teenuste maksustamisele. Ka riigihangete lepingute puhul rakenduvad käibemaksuseaduse üldsätted. Kui klient ei nõustu täiendavate käibemaksukuludega, peab kauba müüja või teenuse osutaja deklareerima käivet õige määraga.
Olenemata sellest, kuidas konkreetselt lepingus on ära määratud kliendi poolt tasutav summa ja kas käibemaksumäär on ära nimetatud või mitte, saab toodud näidete puhul rakendada kahte varianti:
1) kui klient nõustub katma käibemaksukulu suurendust, siis tuleks leida kauba või teenuse maksustatav väärtus, st 118 000 / 1,18 = 100 000 krooni ja käibemaks 100 000 x 20% = 20 000 krooni. Kliendi poolt tasutakse 120 000 krooni;
2) kui klient ei nõustu katma käibemaksukulu suurendust, siis tuleb tema poolt makstav summa 118 000 krooni jagada koheselt 1,20-ga, käibe maksustatav väärtus on 98 333 krooni ja sellelt tuleb deklareerida käibemaksu 98 333 x 20% =19 666 krooni.
Kuidas igal konkreetsel juhul käituda, sõltub lepingupoolte omavahelistest kokkulepetest.
