Kui isiku, välja arvatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tehtavate KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive
Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või siis tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samuti o maksukohustuslasena registreerimisest vabastatud Eesti äriühingud, kes osutavad üksnes teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti.
Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal registreerimiskohustust ei ole tekkinud.
Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive
- kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige1);
- teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1, 2 ja 3);
- teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lõige 5).
Näide:
Kui piirmäär 250 000 krooni ületati 2. kuupäeval, reedesel päeval, tuleb avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt 7. kuupäeval, kolmapäevasel päeval. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati (vt ka allpool "käibemaksu arvestamise algus). Toodud näites siis 2. kuupäevast alates. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud omakorda kolm tööpäeva avalduse saamisest, mis toodud näite puhul tähendab sisuliselt seda, et hiljemalt 12. kuupäeval esmaspäevasel päeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema talle teatavaks tehtud.
Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär (vt allpool "Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus"). See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui viimatinimetatud olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul) (vt Arved). N. ö. "üleminekuperioodil" väljastatud ja KMS § 37 nõuetele mittevastavad arved tuleb seaduse nõuetega kooskõlla viia. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetele mittevastava arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.
Lisaks käibe piirmäära arvestusele kalendriaasta algusest arvestades tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud KMS § 22 lg 1 nimetatud avalduse alusel. Sellisel juhul algab 250 000 krooni arvestus registrist kustutamise päevale järgnevast päevast sama kalendriaasta raames (KMS § 19 lg 2). Registreerimisavalduse esitamise ja käsitlemise protsess on sarnane eelpoolkirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile teist samapalju otsuse edastamiseks).
Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus (KMS § 20 lg 2):
Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul seadusest tulenev kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Kuid samas on isikul võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa eelpoolnimetatud piirmäära või kui tal maksustatavat käivet veel ei ole tekkinud. Avalduse esitamisel peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS §20 lg 41).
Kui ettevõtlusega tegelemine on tõestatud registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.
Kui isik märgib oma KMS § 20 lg 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena KMS kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).
Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.
Dokumendid, mis tuleb maksukohustuslasena registreerimiseks esitada (KMS § 20 lg 7).
Maksukohustuslasena registreerimiseks peab füüsiline isik või juriidilise isiku või riigi -, valla-, või linnaasutuse esindaja minema piirkondlikku maksukeskusesse ning esitama nõuetekohase avalduse (avalduse vorm on kehtestatud rahandusministri 07.04.2004. määrusega nr 76) ning isikut tõendava dokumendi. Juhul kui avalduse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab ta koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava dokumendi.
Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse täitmisel tuleks avaldusel küsitud andmeid võimalikult palju kirja panna ja kui isiku tegevuse alusel ei ole võimalik mõnd lahtrit täita, peaks andmeteta lahtrisse märkima näiteks kriipsu, mitte jätma lahtrit lihtsalt tühjaks.
Maksuhalduril on õigus keelduda isiku maksukohustuslasena registreerimisest, kui isik ei suuda tõendada, et ta tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega (KMS § 20 lg 41).
Maksukohustuslane ei esitanud avaldust (õigeaegselt) (KMS § 20 lg 10):
Juhul kui maksukohustuslane ei ole registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud (ei esita üldse avaldust või esitab selle hilinenult), registreerib maksuhaldur isiku tagasiulatuvalt omal algatusel (KMS § 20 lg 10) päevast, mil käive ületas 250 000 krooni ja teeb vastava otsuse maksukohustuslasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid peale registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinenult ja seaduses sätestatud käibe piirmäär on tegelikult ületatud varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning isik registreeritakse uue otsusega päevast, mil vastavas suuruses maksustatav käive tekkis (KMS § 20 lg 11). Ka sel juhul edastab maksuhaldur isikule tema registreerimise kohta tehtud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, käibemaksukohustuslaseks registreerimine (KMS § 19 lg 3):
Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille käibe tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust ei teki ühendusevälise riigi maksukohustuslasel elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamisel juhul, kui ta on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (KMS § 43).
Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Tüüpilised näited kaugmüügist on Interneti kaubamajad ja postimüük.
Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (va aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni, tekib tal registreerimiskohustus
Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida KMS § 20 lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.
Kui teise liikmesriigi isik teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast.
Välisriigi isikuid registreerib maksukohustuslasena Põhja Piirkondlik Maksukeskus, Endla 8, Tallinn 15177, kontaktisik Liia Rannala, 693 4196.
