Maksulao pidamise loa taotlemine
Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus tegevuskohajärgsesse aktsiisikeskusesse. Isikud, kes tegutsevad Lõuna või Ida maksu- ja tollikeskuse tegevuspiirkonnas, esitavad taotluse Tartu aktsiisikeskusele (Tähe 106, 51013 Tartu). Isikud, kes tegutsevad Põhja või Lääne maksu- ja tollikeskuse piirkonnas esitavad taotluse Tallinna aktsiisikeskusele (Sadama 21, 10111 Tallinn). Taotluse esitamise kord on kehtestatud rahandusministri 27.12.2005 määrusega nr 88 (edaspidi RM määrus). Taotlusele tuleb märkida loa taotleja nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, majanduslik põhjendus loa taotlemiseks, lisatud dokumentide ja andmete loetelu, taotleja allkiri ja esitamise kuupäev (RM määruse § 2).
Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid ja andmed (RM määruse § 3):
1) asutatava maksulao asendiplaan, kus on märgitud maksulaona kasutatava lao territooriumi pindala ning juurdepääsuteed;
2) hoonete plaanid, kus on märgitud maksulaona kasutatavate ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
3) ladustamis- ja hoiustamisvõimaluste kirjeldus (kütte- ja külmutusseadmete, mahutite jne olemasolu);
4) vedelike hoiustamiseks ettenähtud mahutipargi ja torustike skeemid koos tehnoloogilise protsessi kirjeldusega;
5) loetelu mahutitest ja mõõtevahenditest, mis peavad olema ametlikeks mõõtmisteks sobivad ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt aktsepteeritud;
6) mõõtmist teostava isiku erialast kompetentsust mõõtmise sooritamiseks kinnitav tunnistus;
7) mõõtevahendite taatlemistunnistused;
8) territooriumi, hoonete, ruumide ja mahutite kuuluvust või kasutusõigust tõendavad dokumendid;
9) planeeritav kaubaladustamise maht ja tagatissumma määramiseks vajalikud andmed;
10) laoarvestuse siseeeskiri ja laoaruande vormi näidis;
11) maksulaos kauba töötlemise korral töötlemisprotsessi kirjeldus;
12) maksulao töökorralduse eeskiri.
Taotlusele lisatud dokumentidel peab olema taotleja allkiri ja kuupäev. Taotleja, kellele on väljastatud varasemalt aktsiisilao tegevusluba, ei pea esitama dokumente, mida ta esitas aktsiisilao tegevusloa taotlemisel.
Maksulaopidaja peab esitama tagatise maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi.
Maksu- ja Tolliamet vaatab taotluse läbi, hindab selle põhjendatust ning määrab tagatissumma suuruse 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
Maksulao luba on tähtajatu ning hakkab kehtima loale märgitud päevast alates.
Tehingute maksustamine
Kaupade importimisel ühendusevälisest riigist tuleb imporditud kaupadele saada ühenduse tollistaatus. Selleks tuleb kauba importijal täita kõik impordiga seotud formaalsused ja tasuda imporditollimaksud. Kui imporditava kauba saajaks on märgitud maksulaopidaja ja kaubad suunatakse viivitamatult maksuladustamisele, siis ei maksustata kauba importi käibemaksuga (KMS § 17 lg 1 p 6).
Kauba ühendusesisest soetamist ei maksustata käibemaksuga juhul kui maksukohustuslase poolt teisest liikmesriigist soetatud kaup paigutatakse koheselt maksuladustamisele (KMS § 18 p 5). Maksukohustuslane deklareerib soetust käibedeklaratsiooni lahtris 6 "Kauba ühendusesisene soetamine" (informatiivne lahter).
Kauba siseriiklik müük maksustatakse 0% maksumääraga, kui tehingu tulemusena suunatakse kaup viivitamata maksuladustamisele (KMS § 15 lg 3 p 11). Kauba müüja märgib arvele viite käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 11 kui 0% määra rakendamise alusele ning deklareerib käivet käibedeklaratsiooni lahtris 3 "0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud".
Maksuladustatud kaupade müük maksulaos on maksustatud 0% maksumääraga tingimusel, et tehingu tulemusena ei viida kaupu maksulaost välja. Nullmääraga käive maksulaos ei tekita Eesti ega välisriigi isikul maksukohustuslasena registreerimise kohustust (KMS § 19 lg 1, 3), välja arvatud kui tegemist on ühendusesisese käibega.
Maksulaos aset leidnud tehingu kohta väljastab käibemaksukohustuslasest müüja arve viitega käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 11 ja deklareerib käivet käibedeklaratsiooni lahtris 3 "0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud".
Maksulaos on lubatud kaupa töödelda sellises ulatuses, mille tulemusena kaup ei välju nõukogu direktiivi 2006/112/EU V lisas loetletud kaupade loetelust.
Kauba maksuladustamise lõpetamisel, mis ei ole seotud võõrandamisega, tekib kauba omanikul käibemaksukohustus (KMS § 3 lg 6 p 5). Sellises olukorras lähtutakse maksustatava väärtuse määramisel üldjuhul kauba soetusmaksumusest või omahinnast (KMS § 12 lg 13). Et tagada maksusoodustuse eesmärgipärast rakendamist, ei saa selliste kaupade maksulaost väljatoimetamisel maksustatav väärtus reeglina olla väiksem kui see, mis oli kaupade paigutamisel maksuladustamisele. Maksuladustamise lõpetamisel kirjeldatud olukorras esitab isik andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja tasub käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras, arvestades vajalike erisustega. Kui KMS § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksuladustamise lõpetamise toimingule eelnes ühendusesisene soetamine või import ja isikul on KMS § 38 lõike 21 kohane õigus, deklareerib isik käibemaksu käibedeklaratsioonil (KMS 38 lg 5¹).
Maksukohustust ei teki kauba omanikul oma kauba maksulaost väljatoimetamisest juhul, kui ta ise paigutas selle kauba ka maksulattu ning seda kaupa maksulaos ei võõrandatud, välja arvatud, kui isik sai kasutada maksuvabastust kauba impordile või ühendusesisesele soetamisele vahetult järgnenud kauba maksulattu paigutamisel ega ka juhul, kui rakendati 0% maksumäära kauba siseriiklikul käibel seoses tehingu tulemusena kauba paigutamisega maksulattu ning kauba maksulattu paigutaja ehk sel hetkel juba kauba omanik on kauba ostja (KMS § 3 lg 6 p 5).
Kui kaup toimetatakse müügitehingu tulemusena maksulaost välja, maksustatakse müüki kui tavalist käivet (18%). Maksulaost väljaviidava kauba eksport või ühendusesisene käive maksustatakse tavakorras (0%). Kui Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi isiku, kellel puudub Eestis püsib tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis, kaup toimetatakse maksulaost välja seoses kauba võõrandamisega Eestis registreeritud maksukohustuslasele, on maksu tasumise kohustus kauba ostjal pöördmaksustamise põhimõttel (KMS § 3 lg 4 p 5). Kui aga kauba ostab Eestis maksukohustuslasena registreerimata isik, tekib välisriigi isikul Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustus.
Maksuladustatud kaupa saab Eestis ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist katkestamata. Lähtelao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele.
Vaata ka maksulaopidajate nimekirja
