Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 12 lõike 1 kohaselt moodustavad käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sätet ei kohaldata KMS § 12 lõigetes 3, 6, 7, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel.
Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad peale müügihinna, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud (nt aktsiis ja riigilõiv), välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab (KMS § 12 lõige 61).
Samuti ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka (KMS § 12 lõige 8).
KMS § 12 lõige 2 kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest maksukohustuslasele antav sihtotstarbeline toetus. Sihtotstarbeline toetus arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka juhul, kui see antakse maksukohustuslasele kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Sihtotstarbeline toetus, mis on ette nähtud riigi-, valla- või linnaeelarves, arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka vaid juhul, kui toetuse andmine on ette nähtud konkreetsele isikule konkreetse kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega 30.03.2004 nr 41 (RTL, 15.04.2004, 39, 656).
Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus.
Alates 01.01.2009 kehtima hakanud muudatusega on täpsustusena lisatud, et maksustatava väärtuse määramise aluseks võib võtta ka muu sarnase kauba soetusmaksumuse ning on lisatud maksustatava väärtuse kindlaksmääramise aeg. Maksustatav väärtus tuleb kindlaks määratakauba võõrandamise vms toimingu tegemise ajal. See tähendab, et kauba kunagise soetusmaksumuse või omahinna asemel tuleb maksustatava väärtuse määramisel arvesse võtta selle kauba võõrandamise või muu nimetatud toimingu tegemise ajal kehtiv tegelik hind. Tuleb võrrelda sel hetkel kehtivat sarnase või sama kauba turuhinda, millega saaks selle turutingimustel soetada. Samuti kui võrreldavat tehingut ei leita, tuleb arvesse võtta kauba seisukord ning muud asjaolud, mis mõjutavad kauba hinda. Näiteks kulumine võib vähendada kauba väärtust, samas parendustööd aga kauba väärtust tõsta.
Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud KMS § 12 lõikes 7 (tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks) sätestatud juhul.
Sõiduauto
Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel arvutatud erisoodustuse hind.
Omatarve deklareeritakse käibedeklaratsioonil lahtrites 1 (s.h 1.1) ja/või 2 (s.h 2.1).
Sõiduauto omatarbe maksustamisel on võimalik kasutada mitut varianti:
Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks tulumaksuseaduse § 48 lõige 8 alusel 4000 krooni, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 3389 krooni (4000/1,18), sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 610 krooni (4000/1,18*0,18).
Sõidupäeviku pidamisel:
* kui autot kasutatakse osaliselt ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks ning töötaja ei hüvita eraotstarbeks kasutatavat osa, siis on omatarbe maksustatav väärtus võrdne erisoodustuse hinnaga ning eratarbeks kasutatavalt osalt makstakse käibemaksu 18%.
* kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Seega vähendab ettevõtja maksustatava väärtuse arvutamisel töötaja poolt makstud hüvitist selles sisalduva käibemaksu võrra, st jagades hüvitise summa 1,18-ga.
Näide:
Kui töötaja poolt makstav hüvitis on 1500 krooni, on ettevõtte poolt osutatava teenuse maksustatavaks väärtuseks 1271 krooni (1500/1,18) ning osutatud teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on 229 krooni (1271*18%).
KMS § 46 lõikes 8 toodud üleminekusätte kohaselt ei maksustata sõiduauto kasutamist omatarbena juhul, kui sellelt sõiduautolt ei ole sisendkäibemaksu kas täielikult või osaliselt varasema käibemaksuseaduse analoogse sätte alusel maha arvatud. Samas tuleb märkida, et nt ostetud kütuse osas peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamisel rakendama § 29 lõikest 4 tulenevat ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni (st maha ei saa arvata sisendkäibemaksu kütuse osas, mida kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud otstarbel). Kui kütust eraotstarbeks ei kasutata, siis sisendkäibemaksu mahaarvamisel piirangut ei rakendata.
Kauba või teenuse maksustatavat väärtust võib vähendada hinnasoodustuse võrra juhul, kui hinnasoodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil (KMS § 12 lõige 8).
Hinnasoodustuse kohaldamisel ei ole oluline, mis tingimustel soodustust antakse. Näiteks võib kauba või teenuse hind sõltuda kliendirühmast (edasimüüjad, püsikliendid), ostetavast kauba kogusest jms. Oluline on see, et soodustust saaksid kõik vastavas sihtgrupis olevad kliendid, näit. kõik edasimüüjad, kõik püsikliendid, kõik need, kes ostavad kaupa teatud kogustes jne.
Näide:
Kui kauba käibemaksuta hind on 10 000 krooni ja püsikliendile antav hinnasoodustus 500 krooni, on kauba maksustatavaks väärtuseks püsikliendile müügi korral 9 500 krooni. Oluline on, et seda soodustust antakse kauba müümise ja teenuse osutamise ajal, see tähendab, et käibemaksu arvutatakse juba õigelt hinnasoodustusega hinnalt.
KMS § 12 lõige 8 säte ei rakendu, kui hinnasoodustust antakse pärast kauba müümist või teenuse osutamist. Näiteks, kui ettevõttele makstakse aasta lõpus boonust 25 000 krooni seetõttu, et tema poolt aasta jooksul soetatud kaupade väärtus ületas 500 000 krooni. Ülalnimetatud 25 000 krooni võrra ei saa boonuse andja oma maksustatavat käivet vähendada, kuna soodustust ei antud koheselt kauba müümisel või teenuse osutamisel. Nimetatud soodustus ei kajastunud konkreetsetel arvetel ning kauba ostja tasus müüjale kogu kauba maksumuse ja sellelt arvestatud käibemaksu ilma soodustuseta.
Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol (KMS § 12 lõige 9).
Maksukohustuslase poolt kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud tehingud peavad olema tõendatud ning maksukohustuslane ei või maha arvata nende kuludega seotud sisendkäibemaksu, kuna arvates vastavad kulud välja oma käibe maksustatavast väärtusest, ei ole need enam seotud tema maksustatava käibega.
Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.
Korduskasutuspakendi (KMS § 11 lõige 7) maksumust ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.
Eeltoodu puudutab ainult korduskasutuspakendeid, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mida reaalselt ettevõtetele korduskasutuseks tagastatakse. Eeltoodu tähendab ka seda, et kui korduskasutuspakendi võõrandab mõni müügiettevõtte (kauplus, söökla, bensiinijaam jne), ei arvata kauba maksustatava väärtuse hulka korduskasutuspakendi ehk pandimärgi maksumust .
9. Maksuladustamise lõpetamine
Kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõige 6 punkt 5) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.
10. Seotud isikud ja harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamine
Harilikust väärtusest madalama hinnaga kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel määratavad maksustatava väärtuse määramise põhimõtted ning reeglid on sätestatud alates 01.01.2009.a KMS § 12 uutes lõigetes 14-17.
Seotud isikud:
Tulumaksuseaduse § 8 mõistes on isikud omavahel seotud, kui:
1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
Kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest:
1) väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust;
2) väiksem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust ning selle kauba võõrandamine või teenuse osutamine on maksuvaba käive;
3) suurem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust.
KMS § 12 lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Nimetatud lõiget rakendatakse ka kauba ühendusesisese soetamise puhul (KMS § 12 lõige 15).
KMS tähenduses tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse (KMS § 12 lõige 16).
Kui ühtegi võrreldavat kauba võõrandamist või teenuse osutamist ei leita, on turuväärtus:
1) kauba puhul summa, mis ei ole väiksem kauba või sarnase kauba soetusmaksumusest, või selle puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks kauba võõrandamise või teenuse osutamise ajal;
2) teenuse puhul summa, mis ei ole väiksem maksukohustuslase kogukulust teenuse osutamisel (KMS § 12 lõige 17).
11. Imporditava kauba maksustatav väärtus
Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud KMS § 13 lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.
Kuna imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise põhimõtted tulenevad otseselt tolliregulatsioonist, võrdub imporditava kauba maksustatav väärtus üldjuhul tolliväärtusega, mis määratakse tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
Kui tolliväärtus ei sisalda kõiki importimisega seotud kulutusi (nt vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud) kuni § 13 lõikes 2 defineeritud esimese sihtkohani, tuleb nimetatud kulud imporditava kauba maksustatavasse väärtusse siiski lisada (§ 13 lõige 1).
Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil.
Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, määrab toll kauba tolliväärtuse ühenduse tolliseadustiku artiklites 30 ja 31 nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel ühendusse selle kauba ühendusest eksportinud isiku poolt moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus KMS § 13 lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus.
Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (KMS § 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel KMS § 12 sätteid.
KMS-ga kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.
12. Eksporditava kauba maksustatav väärtus
Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel KMS § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.
Ehk teisisõnu võetakse eksporditava kauba maksustatava väärtuse määramisel aluseks reeglina kauba müügihind. Täpsustusena on lisatud, et kaupa ei tohi piiramatult nn "üles hinnata", st kui kauba müügihind on oluliselt kõrgem tema harilikust väärtusest, tuleb nullmääraga maksustatava kauba ekspordi maksustatavaks väärtuseks deklareerimisel võtta kauba harilik väärtus.
Peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse hulka, eelnenud väljaveo korral määratakse ekvivalentkaubast valmistatud kompensatsioonitoote maksustatav väärtus KMS § 12 sätteid kohaldades.
