Sisukord

1. Teenuse mõiste
2. Teenuse käibe tekkimise koht
3. Teenused, mille osutamisel on käibe tekkimise koht Eesti ja mis maksustatakse Eestis
4. Teenused, mille osutamisel käibe tekkimise koht ei ole Eesti
5. Kinnisasjaga seotud teenused
6. Kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuste või messi või näitustega seotud teenuste, nende korraldamise ja kõrvalteenuste osutamise maksustamine
7. Eestis ja väljaspool Eestit asuva vallasasjaga teostatavad tööd
8. Transpordivahendite lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine
9. Maksustamine
10. Immateriaalsete teenuste maksustamine
11. Veoteenused ja selliste vedude korraldamine
     11.1. Reisijatevedu
     11.2. Kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamine
     11.3. KMS-i §-s 15 toodud erisätted kauba veoteenuste maksustamisel
12. Esitatavad deklaratsioonid

1. Teenuse mõiste

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS-i) kohaselt on kaup kas kinnis- või vallasasi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Teenuste osutamine on mistahes muu tehing, mis ei ole kauba võõrandamine ettevõtluse käigus. Teenus on KMS-i § 2 lg 3 p 3 kohaselt ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse (sealhulgas väärtpaberi võõrandamise, mis ei ole kaup) ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

Näiteks tuleb teenusena käsitada teenindamist, ehitust, kaupade rentimist, patente, millegi tegemise kohustust, millegi tegemata jätmise kohustust, samuti kaupade vahendust teise nimel või arvel. Üldjuhul käsitatakse kauba pakkimistöid teenusena ka siis, kui teenuse osutaja valmistab vajalikud pakendid ise. Kaupade rentimine on teenuse müük. Kui rendieseme omanikuks saab lepingu kohaselt rendiaja lõppemisel rendilevõtja, on tegemist juba kauba müügiga.

Teenuse osutamisena käsitatakse ka käibemaksukohustuslase (edaspidi maksukohustuslase) poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamist maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel või muul ettevõtlusega seotud eesmärgil. Kauba kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse maksustatava omatarbena juhul, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha arvanud (KMS- § 2 lg 6).

2. Teenuse käibe tekkimise koht

Alates 2010. aasta 1. jaanuarist muutuvad oluliselt reeglid, mille alusel määratakse teenuste osutamisel käibe tekkimise koht. Teenuse maksustamise põhireegli kohaselt maksustatakse teenused saaja asukohariigis. Teenuse saaja maksab oma riigis ära käibemaksu ehk teenustele kohaldatakse pööratud maksukohustust. Käibemaksuseaduses on nimetatud ka teenused, millele ei kohaldata pööratud maksukohustust.
Teenuste käibe tekkimise koha määramist mõjutab ka asjaolu, kas teenuse saajaks on isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena, või ettevõtlusega mittetegelev ühendusevälise riigi isik.

Kui teenuse osutaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis ja osutab teenust Eesti käibemaksukohustuslase numbri all, määratletakse nende teenuste osas käibe tekkimise koht Eesti käibemaksuseaduse kohaselt.

3. Teenused, mille osutamisel on käibe tekkimise koht Eesti ja mis maksustatakse Eestis

Alates 2010. aasta 1. jaanuarist muutub KMS-i § 10 „Teenuse käibe tekkimise koht”. KMS-i § 10 lõikes 1 sätestatu kohaselt on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (välja arvatud KMS-i paragrahvi 10 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel).

KMS-i § 10 lg 2 sätestab loetelu, mil teenuse käibe tekkimise kohaks loetakse Eesti juhul, kui:

1) teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;

2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi ja näitusega seotud teenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine (kehtib perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember aastal 2010);

(Alates 1. jaanuarist 2011 on kehtiv järgmine redaktsioon:

„2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi ja näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine.

2¹) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile ja näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.”)

3) Eestis osutatakse reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;

4) Eestis osutatakse restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud lõike 2 punktis 5 ja § 10 lõike 4 punktis 5 sätestatud juhul;

5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- ja toitlustusteenust vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;

(KMS-i § 10 lõike 2 punktis 5 sätestatu kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti, kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile ning KMS-i § 10 lõike 4 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui vee- või õhusõiduk või rong väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile.)

6) transpordivahend antakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse Eestis;

NB! Loetelupunktides 1-6 osutatavate teenuste puhul on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kellele teenus osutatakse.

7) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ja teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

8) Eestis osutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba vedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Sätet ei kohaldata lõike 2 punktis 9 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhul;

9) osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba vedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

(KMS-i § 10 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti, kui osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust ning KMS-i § 10 lõike 4 punktis 6 sätestatu kohaselt ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit kaubaveoteenust. Kui teenuse saajaks on isik, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, siis on käibe tekkimise kohaks riik, kust vedu alguse saab.)

10) osutatakse kaubaveoga seotud kõrvalteenust Eestis isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

11) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

NB! Loetelupunktides 7-11 nimetatud teenuste puhul on käibe tekkimise koht Eesti:

1. kui teenust osutatakse Eestis isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
2. kui teenust osutatakse Eestis käibemaksukohustuslasena või piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule (KMS-i § 10 lõikes 1 sätestatu kohaselt).

Eesti maksukohustuslasest isik, kes osutab ülalnimetatud teenuseid Eestis, on kohustatud ka maksu tasuma ja deklareerima Eestis. Juhul, kui teenuse osutajaks on välisriigi isik, kellel Eestis puudub püsiv tegevuskoht, tekib teenuse osutamisel Eestis maksustatav käive ning juhul, kui seda maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt teenuse saamisel ei maksustata, tuleb välisriigi isikul ennast registreerida maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast (KMS-i § 19 lg 3). Registreerimise kohta loe ka siit: „Käibemaksu maksjad ja maksukohustuslasena registreerimine".

Eraldi on veel KMS-i § 10 lõikes 3 sätestatud, et teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust.

4. Teenused, mille osutamisel käibe tekkimise koht ei ole Eesti

KMS-i § 10 lõikes 4 on äratoodud loetelu teenustest, mille puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja Eesti maksukohustuslase poolt osutatuna võib tekkida registreerimise kohustus teenuse osutamise riigis.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui:

1) osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamist, hindamist ja hooldamist ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatavat teenust ning majutusteenust;

2) välisriigis osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine (kehtib perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2010);

(Alates 1. jaanuarist 2011 on kehtiv järgmine redaktsioon:

„2) välisriigis osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi ja näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine.

2¹) välisriigis osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile ja näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.”)

3) väljaspool Eestit osutatakse reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;

4) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile;

NB! Loetelupunktides 1-4 toodud teenuste puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kellele teenust osutatakse. Teenuse saaja võib olla üksikisik või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik või Eestis või ka mõnes teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Maksu tasumise kohustus on teenuse osutamise riigis ja tuleb jälgida selle riigi seadusi.

5) tehakse tööd välisriigis asuva vallasasjaga või hinnatakse välisriigis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

6) osutatakse kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

7) väljaspool Eestit osutatakse kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;

8) vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

NB! Loetelupunktides 5-8 nimetatud teenuste puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti:

1. kui teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
2. kui teenust osutatakse mõnes teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena või piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule (KMS-i § 10 lg 1 sätestatu kohaselt), st käibe tekkimise koht on riik, kus teenuse saaja on ennast maksukohustuslasena registreerinud.

Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse punktides 1-8 nimetamata ja § 10 lõikes 2 nimetamata juhtudel teenust teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.

Seega ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja teenust maksustatakse teenuse saaja asukohariigis, kui:

1. tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja, ja teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
2. Eestis osutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu ning teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
3. osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba vedu teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
4. osutatakse kaubaveoga seotud kõrvalteenust Eestis teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;
5. vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti ning vahendamisteenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.  

Teenuse osutaja Eestis maksustab käibe 0%-lise maksumääraga.

5. Kinnisasjaga seotud teenused

Kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnisasi asub. KMS-i § 10 lg 2 p 1 tulenevalt on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamisega, hindamisega või hooldamisega või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatava teenusega ning majutusteenusega. Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS-i § 10 lg 4 p 1), kui Eesti maksukohustuslane osutab samaseid, aga välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuseid.

Kinnisvaraga seotud teenusteks on näiteks:

• ehitus- ja paigaldustöö, sealhulgas remondi- ja hooldustöö
• järelevalveteenus objektil, projekteerimine, projekti planeerimine, ehitus või muu sellega võrdväärne teenus
• maa ja pinnase uuringud
• metsaraie ning taimestiku lõikus
• puhastamine/koristamine, akende pesu, jäätmekogumine või muu kinnisvarahooldus
• kinnisvara haldamine (nii tehniline kui finantsiline)
• eksperthinnangute andmine või muu sellega võrdväärne teenus
• rendile, üürile või kasutusvaldusse andmine, näiteks tubade üürimine hotellinduses jms
• statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine
• kinnisasja müügi või rendiga seotud vahendusteenus

Kui kinnisasi asub Eestis, on kinnisasjaga seotud teenuste puhul käibe tekkimise koht Eesti. Nimetatu kehtib ka siis, kui teenuse osutajaks on välisriigi ettevõtja.

Näide 1:
Kinnisasja omanik laseb teostada remonditöid oma Eestis asuva ehitise juures. Teenus tellitakse välismaiselt ehitusfirmalt, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta. Teenuse maksustamise koht on Eesti, kuna kinnisasi asub Eestis. Kui kinnisasja teenuse tellijaks on näiteks füüsiline isik, kes ei ole maksukohustuslane, on välisriigi isik kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast alates (KMS-i §19 lg 3). Kui välismaiselt ehitusfirmalt tellib teenuse Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, siis maksab käibemaksu Eesti maksukohustuslane KMS-i § 3 lõike 4 punkti 2 alusel ning välismaine ehitusfirma ehk teenuse osutaja ei pea ennast Eestis maksukohustuslasena registreerima.

Näide 2:
Eesti kinnisvaraagent korraldab kinnisvaramüügi mõnes välisriigis. Nii ostja kui müüja elukoht on Eestis. Kuigi teenuse osapoolteks on kaks Eesti isikut, on käibe toimumise kohaks välisriik, kus asub kinnisasi ja maksustamine toimub selle välisriigi seaduse alusel. Kinnisvaraagendil ehk teenuse osutajal võib tekkida maksukohustuslasena registreerimise kohustus kinnisasja asukohariigis.

6. Kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuste või messi või näitustega seotud teenuste, nende korraldamise ja kõrvalteenuste osutamise maksustamine

Perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2010 loetakse kultuurialase tegevusega seotud teenuste käive toimunuks selles riigis, kus nimetatud tegevus toimub. Seega on alljärgnevate teenuste käibe tekkimise kohaks ja maksustamise kohaks Eesti, kui neid osutatakse Eestis ja käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui neid teenuseid osutatakse mõnes välisriigis:

• kultuuriline tegevus, teatrietendused, kontserdid, tsirkuseetendused jms
• spordivõistluse korraldamine
• meelelahutus
• haridus/koolitamine
• teadusteenused
• asjaomaste ürituste korraldamise teenused ning kõrvalteenused

Mõiste „kõrvalteenused" all käsitatakse eelkõige vähemtähtsamaid teenuseid, mis on vajalikud ülaloetletud teenuste osutamiseks. Näitena võib tuua etendusteks vajalikud lavastusteenused, valveteenused jms. Kõrvalteenuste käibe maksustamise kohaks loetakse sama riiki mis põhiteenuste puhul.

Teenuste osutamiseks vajalike kõrvalteenuste hulka ei loeta teenuste reklaami ja lehekuulutusi.

Alates 1. jaanuarist 2011 loetakse kultuurialase tegevusega seotud käive toimunuks Eestis, kui nimetatud tegevus toimub Eestis ja teenust osutatakse Eesti isikule või isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule. Osutades teenust maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, rakendub põhireegel ja teenust maksustatakse teenuse saaja asukohariigis.

Alates 2011. aasta 1. jaanuarist täiendatakse paragrahvi 10 lõikega 2¹, mille kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti, kui Eestis osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile ja näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui nimetatut sissepääsuteenust osutatakse välisriigis.

Seega lühiajalistele sissepääsuteenustele ja nendega seotud kõrvalteenustele ei rakendu põhireegel ja maksustamine toimub ürituse toimumiskoha järgi. Kõrvalteenusena saab siin ennekõike äramärkida garderoobi teenust ja tualeti kasutamisõigust.

7. Eestis ja väljaspool Eestit asuva vallasasjaga teostatavad tööd

Vallasasjadega teostatavad tööd või vallasasja hindamine maksustatakse Eestis juhul, kui nende tööde teostamise koht on Eestis ja teenust osutatakse Eesti isikule või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule. Kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule on käibe tekkimise kohaks teenuse saaja asukohariik ja Eesti maksukohustuslane deklareerib teenuse 0%-lise maksumääraga.

Kui Eesti maksukohustuslane teeb tööd vallasasjaga või hindab vallasasja, mis asub välisriigis, siis osutades teenust teisele Eesti maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti ja see maksustatakse 20%-lise maksumääraga. Osutades teenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja Eesti maksukohustuslane näitab arvel 0%-ga maksustatavat käivet. Käibemaksu tasub teenuse saaja oma asukohariigis. Osutades teenust mittemaksukohustuslasele või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule, on käibe tekkimise koht teenuse osutamise riik ja tuleb jälgida selle riigi maksuseadusi.

Näiteid vallasasjadega teostatavatest töödest:

• kokkupanek või paigaldus
• parandus-, teenindus- ja hooldustööd
• töötlemine, modifitseerimine ja värvimine
• täiustamine (kvaliteedi parandamine) ja taastamine
• sulatamine ja valu
• trükitööd
• ülevaatus ja ekspertiis
• hindamine, sealhulgas kindlustusjuhtumiga seoses

Näide 1:
Eestis asuv remonditöökoda parandab Soome ettevõtja poolt Eestis registreeritud ja kasutuses olevat veokit. Kuna veondusettevõte on teatanud oma Soome maksukohustuslase numbri, loetakse remonditeenuse käibe toimumise kohaks välisriiki. Teenuse osutaja näitab arvel teenuse saaja Soomes väljastatud maksukohustuslase numbrit ja maksustab käibe 0%-lise määraga (KMS-i §15 lg 4). Maksu tasumise kohustus läheb üle Soome maksukohustuslasele oma riigis.

Näide 2:
Eestis asuv Eesti ettevõte saab Rootsis asuvalt Rootsi ettevõttelt kanga, et valmistada ülikondi, mis saadetakse seejärel tagasi Rootsi. Nii Eesti kui Rootsi ettevõte on oma riigis maksukohustuslased. Teenus (vallasasjadega teostatav töö) teostatakse Eestis kliendi jaoks, kes teatab oma maksukohustuslase numbri teises liikmesriigis. See tähendab, et teenuse käive loetakse toimunuks välisriigis. Eestis deklareeritakse osutatud teenus 0%-lise maksumääraga (KMS- §15 lg 4).

Näide 3:
Eestis asuv Eesti ettevõte saadab kanga Prantsusmaal asuvale Prantsusmaa ettevõttele. Eesti ja Prantsusmaa ettevõte on oma riigis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjad. Prantsusmaa ettevõte peab kangast valmistama ülikondi. Ülikonnad saadetakse tagasi samale Eesti ettevõtjale Eestisse. Prantsuse ettevõtja osutab teenust. Eesti ettevõtja on teatanud oma maksukohustuslase numbri. See tähendab, et teenuse käive loetakse toimunuks Eestis ja ettevõtjal tekib ostetud teenuse osas käibemaksukohustus.

Samaselt teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatava vallasasja remontimise teenusega (näiteks garantiiremondiga) maksustatakse 0%-lise määraga ka vallasasja remonditeenus, mida osutatakse ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.

NB! Erinevalt eelnevast maksustatakse 0%-lise määraga töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning mis toimetatakse peale teenuse osutamist ühendusest välja (KMS-i § 15 lg 4 p 12). KMS-i § 15 alusel ei too 0%-lise maksumäära rakendamine kaasa pöördmaksustamise kohustust, kuna nii teenuse osutaja kui ka saaja maksustavad mõlemad teenuse 0%-lise maksumääraga.

8. Transpordivahendite lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine

Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui transpordivahend antakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse Eestis.

Transpordivahendite lühiajalisele üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist maksustab teenuse osutaja selle riigi seaduse alusel, kus transpordivahend asub üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel. Kui Eestis registreeritud transpordivahend antakse Eestis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse, maksustatakse teenus Eestis.

KMS-i § 10 tähenduses loetakse transpordivahend, välja arvatud laev, lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 kalendripäeva. Laev loetakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 kalendripäeva.

Transpordivahend KMS-i tähenduses on sõiduk, lennuk, laev või muu transpordivahend, mille Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89 (KMS-i § 10 lg 6).

Kui Eesti maksukohustuslane annab transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, siis käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja arvel näidatakse 0%-list maksumäära.

9. Maksustamine

Kõikide eelpoolnimetatud teenuste puhul, kus teenust osutatakse välisriigis või kus kinnisasi asub mõnes välisriigis või on transpordivahend lühiajaliselt rendile andmise momendil mõnes välisriigis ning kus käibe tekkimise koht ei ole Eesti, tuleb teenuse käibe maksustamisel järgida allpool toodud soovitusi.

a) Kui Eesti maksukohustuslane osutab välisriigis maksustatavaid teenuseid isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, tekib teenuse osutajal üldjuhul selles välisriigis registreerimise kohustus ja ta peab jälgima vastava välisriigi maksuseadusi.

b) Kui Eesti maksukohustuslane osutab välisriigis maksustatavaid teenuseid selle riigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustusega isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, ei teki maksukohustuslasena registreerimise kohustust juhul, kui välisriik rakendab maksu tasumisel nn pöördmaksustamist. Ka siin peab jälgima välisriigi maksuseadusi.

c) Kui teenust osutatakse välisriigis Eesti maksukohustuslase numbri all, deklareeritakse maksustatavad teenused, mille puhul käibe tekkimise koht ei ole Eesti 0%-lise maksumääraga Eesti käibedeklaratsioonis ja seda olenemata sellest, kellele teenust osutatakse.

d) Kui Eesti maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teise liikmesriigi maksukohustuslase registreerimise numbrit, kohaldatakse teenusele 0%-lise käibemaksumäära asemel maksuvabastust (KMS-i § 15 lg 6¹). Maksuvabastus tähendab antud juhul seda, et teises liikmesriigis osutatud teenust ei deklareerita Eestis.

e) Kui Eesti maksukohustuslane osutab teises liikmesriigis maksuvabasid kinnisasja teenuseid, ei tule välisriigis osutatud maksuvabade teenuste käivet Eestis deklareerida.

10. Immateriaalsete teenuste maksustamine

Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust on KMS-i § 10 lõikes 5 äranimetatud immateriaalsete teenuste määratlemine oluline kahel juhul:

1) kui neid teenuseid osutatakse ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule ja
2) kui neid teenuseid saab Eesti isik, kes on kohustatud ennast registreerima piiratud käibemaksukohustuslasena.

Kui Eesti maksukohustuslane osutab KMS-i § 10 lõikes 5 äranimetatud teenuseid ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule, ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja teenuseid maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Osutades immateriaalseid teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule, rakendub maksustamisel põhireegel ja maksu tasumise kohustus on teenuse saajal oma riigis.

Lõikes 5 äratoodud loetelu sisaldab järgmisi teenuseid:

1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
2) reklaamiteenus;
3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5) tööjõu kasutada andmine;
6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
8) elektrooniliselt osutatav teenus;
9) maagaasi või elektrienergia võrguühendusele ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektrienergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
10) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
11) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

11. Veoteenused ja selliste vedude korraldamine

11.1. Reisijatevedu

Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis.
Juhul, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on käsitatav rahvusvahelise reisi osana, maksustatakse kogu teenus 0%-lise maksumääraga (KMS-i §15 lg 4 p 13). Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga on oluline see, et reisiveo teenuse lähte- ja sihtkoht asuvad eri riikide territooriumidel. Reisijateveo teenus haarab ka reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu.

Näide:
Isik X on ostnud reisiteenuse reisifirmalt Y marsruudil Tartu-Riia. Reisiteenus saab alguse Tartust ja sisaldab ka X sõidu Pärnusse, kus ta samal päeval istub ümber Pärnu-Riia bussile. Temale reisi müünud reisifirma Y oli ostnud reisijateveo teenuse Tartu ja Pärnu vahel reisifirmalt A ja veoteenuse Pärnu ja Riia vahel reisifirmalt B. Reisifirma Y poolt müüdud teenus isikule X maksustatakse 0%-ga, kuna ta müüs reisi oma nimel otsereisina ja piletil näidatud reisi lähte- ja sihtkoht on erinevates riikides. Reisifirmale Y reisifirma A poolt müüdud reis Tartu ja Pärnu vahel on 20%-ga maksustatav siseriiklik käive ja reisifirma B poolt müüdud reisiteenus Pärnust Riiga on vahepeatusteta otsereis ja maksustatav 0%-ga.

Reisijaveo teenuse puhul määratakse lähteriik ja sihtkohariik kindlaks vastavalt piletil näidatule. Kui rahvusvaheline reis katkeb tehnilistel põhjustel, näiteks veoki rikke tõttu, ei muuda see reisi veel maksustatavaks 20%-lise määraga.

Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile, on käibe toimumise koht Eesti.

KMS-i § 15 lg 4 p 2 alusel maksustatakse 0%-lise määraga rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus (kaasarvatud toitlustamine), Seega restorani- ja toitlustusteenus on maksustatav 0%-lise määraga.

Rongis reisijateveo alusel osutatav restorani- või toitlustusteenus ühenduse territooriumil on maksustatav 20%-lise määraga. Väljaspool ühenduse territooriumi on teenus maksustatav 0%-lise määraga.

Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile, ei ole käibe toimumise koht Eesti, sõltumata teenuse saajast.

KMS-i § 15 lg 4 p 1 alusel maksustatakse 0%-lise määraga teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti.

11.2. Kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamine

Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis maksta käibemaksu.

Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust

• isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik  
  või
• isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasena

on käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit:

• isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik    
  või 
• isikule, kes on teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena ennast registreerinud

Näide 1:
Leedu maksukohustuslane tellib kaubaveoteenuse Eesti maksukohustuslaselt ja kaup liigub Tallinnast Pärnusse. Veo tellimisel on teenuse saaja andnud oma Leedu maksukohustuslase numbri ja Eesti maksukohustuslane esitab arve 0%-lise maksumääraga (KMS-i § 10 lg 4 p 9). Maksukohustuse täidab Leedu ettevõtja oma riigis.

Näide 2:
1) Eesti maksukohustuslane saab Soome maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Soome maksukohustuslane esitab 0%-lise maksumääraga arve. Käibemaksu tasumise kohustus on teenuse saajal Eestis (KMS-i § 10 lg 1).
2) Eesti maksukohustuslane saab teiselt Eesti maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Käibe tekkimise koht on Eesti ja teenuse osutaja esitab teenuse saajale 20%-lise maksumääraga arve (KMS-i § 10 lg 1).

Näide 3:
Eesti füüsiline isik soetab Soomest mööblikomplekti ja tellib kauba veoteenuse Eesti maksukohustuslaselt. Teenuse sisuks on veoteenus teisest liikmesriigist Eestisse ja maksukohustus võib tekkida lähtuvalt Soome maksuseadustest, kuna veoteenus saab alguse Soomest (KMS-i § 10 lg 4 p 6). Kui teenuse osutaja ei pea ennast Soomes maksukohustuslasena registreerima ja osutab teenust Eesti maksukohustuslase numbri all, siis esitatakse arve veo tellijale ehk füüsilisele isikule  0%-lise maksumääraga. Kui teenust osutatakse Soome maksukohustuslase numbri all, siis Eesti käibedeklaratsioonil seda käivet ei näidata (KMS-i § 15 lg 6¹).

11.3. KMS-i §-s 15 toodud erisätted kauba veoteenuste maksustamisel

Eeltoodud näited eeldavad, et osutatavatelt kauba veoteenustelt on maksu tasumise kohustus, kas teenuse osutajal või teenuse saajal oma riigis. Samas on käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktides 8-11 nimetatud kauba veoteenused, mida maksustatakse 0%-lise määraga, sõltumata sellest, kellele teenust osutatakse ja 0%-line maksumäär on nii teenuse osutajal kui ka saajal, st nendele teenustele ei kohaldata pöördmaksustamist ja neid teenuseid ei näidata ühendusesisese käibe aruandel.

KMS-i § 15 lõike 4 punktides 8-11 on nimetatud järgmised teenused:

       8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga
           seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis;

       9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud  
           kõrvalteenused;

       10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud
             kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;

       11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki.

12. Esitatavad deklaratsioonid

KMS-i § 28 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab maksukohustuslane esitama ühendusesisese käibe aruande ka juhul, kui ta osutab teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mis kuuluvad maksustamisele teenuse saaja poolt teises liikmesriigis. Deklareeritavate teenuste maksustatav väärtus näidatakse ühendusesisese käibe aruande veerus 5.

Teisest liikmesriigist saadud teenused, mille saaja on registreeritud Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena, deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 1 ja informatiivses lahtris 6. Teenustele rakendatakse uusi reegleid, kui käibe toimumise ajaks on 1. jaanuar aastal 2010 või hiljem.