Tegutsemise juriidiline vorm

Põhiliste äriühinguliikide osas Eestis, Lätis ja Leedus olulisi erinevusi ei ole. Eesti osaühingu vaste Lätis on SIA ja Leedus UAB. Eesti aktsiaseltsi vaste Lätis on samuti AS ja Leedus AB.

Eesti eripära ilmneb aga siis, kui on soov tegutseda piiriüleselt, aga ilma eraldi juriidilist isikut asutamata. Erinevalt Eestist saavad välismaised äriühingud Lätis ja Leedus tegutsedes valida esinduse (representative office) ja filiaali (branch) vahel. Esindus on mõeldud eeskätt tegevusteks, mis seonduvad välismaise äriühingu esindamise ja reklaamimisega. Äritegevuseks (näiteks kliendilepingute sõlmimiseks) esindus mõeldud ei ole. Niisugusel juhul tuleks registreerida filiaal, kellel on õigus sõlmida kolmandate osapooltega tehinguid. Leedu seadus ütleb, et kui esinduse tegevus ületab lubatud piire, muutub ta Leedus äriühingu tulumaksu maksjaks (tekib püsiv tegevuskoht).

Kuna Eesti äriseadustik võimaldab siin registreerida vaid filiaali, tekib aeg-ajalt nii meie maksuhalduril kui ka kolmandatel isikutel raskusi mõistmisega, kas konkreetse välismaise äriühingu filiaal tekitab talle ka püsiva tegevuskoha või mitte. Püsiva tegevuskoha olemasolu tekitab välismaisele (mitteresidendist) äriühingule äriühingu tulumaksu ning aeg-ajalt ka teiste maksude maksmise kohustuse.

Kõigi kolme riigi seadused näevad ette, et mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht võib tekkida ka juhul, kui filiaali või esindust registreeritud ei ole (eeldusel, et esinevad püsiva tegevuskoha tunnused vastavalt selle riiklikele maksuseadustele või riikidevahelisele maksulepingule).

Äriühingu tulumaks

Eestis maksustatakse Eesti äriühingute ja ka mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha tulu selle jaotamisel. Kuna maksu arvutatakse brutokasumi asemel jaotatud netosummalt, kohaldatakse arvutustes maksumäära 21/79. Sisuliselt võrdub see 21 protsendiga brutosummalt. Lätis ja Leedus arvutatakse tulumaks äriühingu või püsiva tegevuskoha aastakasumilt, sõltumata selle jaotamisest.

Läti äriühingute tulumaksumäär on 15% brutokasumilt. Mikrosuurusega äriühingud võivad valida mikroettevõtete maksu, mis asendab nii tulumaksu kui ka sotsiaalkindlustusmakseid. Maksu suurus on 9% käibest. Mikroettevõtteks kvalifitseerumiseks tuleb täita rida tingimusi: omanikuks või liikmeks võivad olla vaid füüsilised isikud, aastane käive ei ületa 70 000 latti (u 100 400 eurot) ning töötajate arv ei tohi ühelgi hetkel ületada viit. Mikroettevõtte ühegi töötaja töötasu ei tohi ületada 500 latti (u 717 eurot). Mikroettevõtte maksu tasutakse kvartali käibe alusel kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Sarnaselt Lätiga on ka Leedus äriühingute üldiseks tulumaksumäär 15% brutokasumilt. Ka Leedus on nn mikroettevõtetel madalam, 5% maksumäär. Mikroettevõtete käive ei tohi ületada 1 miljonit litti (u 289 620 eurot) ning töötajate arv peab jääma kümne piiresse. Leedus tuntakse ka nn sotsiaalset laadi äriühinguid, mille tulumaksumäär on 0%. Lisaks muudele nõuetele peavad sellise äriühingu töötajatest vähemalt 40% pärinema vastavast sihtgrupist (eeskätt puudega isikud ja pikaajalised töötud).

Kuna Lätis ja Leedus kehtib traditsiooniline äriühingu tulumaks, kehtivad nendes riikides eraldi maksureeglid amortisatsiooni ja kahjumite edasikandmise osas. Eesti ettevõtjad pääsevad vaid raamatupidamisliku amortisatsiooni arvutamisega ega pea tuludeklaratsioonis täiendavaid maksuamortisatsiooni arvutusi tegema. Kahjumite edasikandmise osas on aastate jooksul Läti ja Leedu maksuseadused jõudnud seisu, et maksuarvestuses kahjumite edasikandmise perioodi enam ei piirata. Eesti tulumaksuseadus tugineb kahjumite osas äriseadustikule, mille kohaselt saab dividendi maksta (kasumit jaotada) vaid pärast eelnevate aastate kahjumi katmist. Eesti ebatavaline tulumaksusüsteem tähendab seda, et põhimõtteliselt võib äriühingul tekkida tulumaksukohustus ka sügava kahjumi korral, sest ettevõtlusega mitteseotud kulude ja muude väljamaksete maksustamisel äriühingu kasumlikkust arvesse ei võeta.

Seotud isikute vaheliste tehingute hinnastamist määrav siirdehindade reeglistik eksisteerib kõigis kolmes riigis. Ka detailse siirdehindade dokumentatsiooni koostamise nõue kehtib nüüd kõigis kolmes riigis. Viimasena (2013. aasta algusest) kehtestati need ametlikult Lätis. Eestis arvestatakse kõiki näitajaid koos seotud isikutega (nt kontserni koondnäitajate põhjal). See tähendab, et erinevalt Lätist ja Leedust võib Eestis vastava dokumentatsiooni koostamise kohustus tekkida ka juhul, kui Eesti üksusel käive puudub või on minimaalne. Kui maksuhaldur soovib siirdehindade dokumentatsiooniga tutvuda, siis Lätis ja Leedus antakse ettevõtjale aega üks kuu, Eestis aga kaks kuud.

Äriühingu tulumaksu osas kehtivad nii Lätis kui Leedus alakapitalisatsiooni (ingl. k thin capitalisation) reeglid, mis piiravad omanikulaenude kaudu äriühingu finantseerimist. Nimelt kehtib mõlemas riigis piirang, mille kohaselt ei tohi võõrkapitali ja omakapitali suhe olla üle 4 : 1. See tähendab, et kui äriühingu tegevuse finantseerimiseks kasutatakse laenuraha rohkem kui lubatud, siis piirmäära ületava(te)lt laenu(de)lt arvutatud intressi ei tohi tulumaksuarvestuses kuludesse kanda. Piirang kehtib eeskätt seotud isikutelt võetud laenudele. Pangast võetud laenudele piirang reeglina ei kehti. Lisaks 4 : 1 suhtele on Lätis täiendav piirang: võetud laenu intressimäär ei tohi olla kõrgem kui 1,2-kordne lühiajaliste laenude keskmine intressimäär turul. Eesti maksureeglid on finantseerimisallika valiku osas oluliselt ettevõtjasõbralikumad.

Tööjõumaksud

Tööjõumaksude osas võib öelda, et sõltumata riigist saab igast tööandja kulutatud 100 eurost töötaja kätte küllaltki võrdse osa. Madalam tulumaksumäär tähendab reeglina kõrgemaid sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid.

Arvestamata maksuvaba tulu suurust, võib järeldada, et Läti töötaja saab netotasuna siiski veidi vähem kui tema kolleegid Eestis ja Leedus. Kuna Lätis on maksuvaba tulu kõige väiksem (540 latti ehk u 775 eurot aastas võrrelduna näiteks Eesti 1728 euroga), siis suureneb vahe Eesti kasuks veelgi. Leedus on maksuvaba tulu regulatsioon ebatavalisem – mida suurem
on isiku tulu, seda väiksemaks muutub maksuvaba tulu summa. Kui isiku ühe kuu brutotulu ületab 3150 litti (912 eurot), siis väheneb tema maksuvaba tulu suurus nullini.

Käibemaks

Euroopa Liidus kehtivad käibemaksu osas ühtsed põhimõtted, väga suuri variatsioone ei esine. Lätis ja Leedus kehtib 21% maksumäär, Eestis seevastu aga 20%. Madaldatud määradena kasutatakse Eestis 9% (näiteks raamatutele, ravimitele, teatud meditsiinitehnikale, majutusteenusele ja perioodikale). Lätis kehtib 12% määr lisaks raamatutele, ravimitele, majutusteenusele ja perioodikale näiteks ka koduküttele ja ühistranspordile.

Leedu kohaldab kahte madaldatud määra. 9% määr kehtib elanikkonnale müüdavale küttele ja soojale veele (kuni 31. detsembrini 2013), raamatutele ja erinevatele väljaannetele (sh nii perioodilistele kui ka mitteperioodilistele) ning ühistranspordile. 5% määr kehtib teatud ravimitele ja meditsiinitehnikale (kuni 31. detsembrini 2013) ning puuetega isikute abivahenditele ja nende remondile.

Kui vaadata käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära, on Eesti 16 000 eurot oluliselt madalam kui Läti 35 000 latti (u 50 280 eurot) või Leedu 155 000 litti (u 45 000 eurot).

Soodsama maksurežiimiga piirkonnad Eestis on neli vabatsooni (Muuga, Sillamäe, Paldiski ja Valga), kuid nendes ei kohaldu muid soodustusi kui käibemaksudirektiivist tulenevad.

Lätis ja Leedus on olukord mõnevõrra teistsugune. Lätis on kaks erimajandustsooni (Rezekne ja Liepaja) ja kaks vabasadamat (Ventspils, Riia). Nendes kehtivatest maksusoodustustest olulisimad on äriühingu tulumaksu vähendamine 80% võrra ning kinnisvaramaksu vähendamine samuti 80% võrra (kohaliku omavalitsuse otsusega võidakse kinnisvaramaksu vähendada ka nullini).

Leedus eksisteerivad Kaunase ja Klaipeda vabakaubanduspiirkond – nendes asutatud äriühingud, kes teevad investeeringuid vähemalt miljoni euro ulatuses ning saavad vähemalt 75% oma tulust teatud tegevusaladest (näiteks tootmine, tarkvaraarendus, hulgikaubandus, transport, lennukite ja kosmosevaldkonnaga seonduvad tegevused jms), vabastatakse äriühingu tulumaksust esimese kuue aasta jooksul ja tulumaksu määra vähendatakse 50% järgneva kümne aasta jooksul.

Läti ja Leedu merendusvaldkonna ettevõtjad võivad tavalise äriühingu tulumaksu asemel valida ka tonnaažimaksu.

Võib öelda, et äriühingu tulumaksu osas eristub Eesti, kuna siin ei ole mindud arvukate maksusoodustuste teed, vaid on püütud hoida kõigi jaoks ühesugust regulatsiooni. See, kas Eesti kasumijaotusmaks on reaalselt ka soodsam, sõltub konkreetse ettevõtja profiilist ja vajadustest. Teatud tegevusalade või projektide puhul võivad Läti ja Leedu maksureeglid olla soodsamad, eriti kui ettevõtja eesmärgiks on teenitud kasumi kiire jaotamine. Tööjõumaksude osas võib öelda, et sõltumata maksude ja maksete erinevast jaotumisest töötaja ja tööandja vahel, on tööjõu maksukoormus tervikuna küllaltki sarnane. Käibemaksu osas eristub Eesti madalama piirmääraga käibemaksukohustuslaseks registreerimisel ning sellega, et siin ei kehti maksusoodustused ühistranspordile ja koduküttele.

Ivo Vanasaun,
juhtiv maksukonsultant
Deloitte Advisory