Kui varem maksustati tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud vara maksumus ulatuses, mis ületas sissetoodud vara, siis 1. jaanuarist 2011 maksustatakse püsiva tegevuskoha kasum selle väljaviimisel. Seejuures ei ole maksustamise seisukohalt vahet, kas kasum viiakse välja rahalises või mitterahalises vormis.

Suurt arusaamatust on tekitanud TuMS § 61 lg 42, mille kohaselt maksustatakse alates 1. jaanuarist 2011 tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus selles osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga. Maksukohustuse tekkimise eelduseks on, et püsivast tegevuskohast on aastatel 2000–2010 tehtud peakontorile kasumieraldisi, mida ei ole maksustatud, kuna püsivast tegevuskohast väljaviidud vara ei ületanud sissetoodud vara. Muudatuse kohaselt maksustatakse need varem maksuvabad olnud väljamaksed sisuliselt tagantjärele tulumaksuga. Maksukohustus tekib mis tahes vormis püsivast tegevuskohast peakontorile väljamakse tegemisel, sh näiteks laenu tagasimaksmisel.

Nimetatud seadusemuudatus nõuab filiaalidelt eelmiste aastate aruannete ja maksuarvestuse ülevaatamist ja selgitamist, kas filiaalil võib tekkida alates 2011. aastast täiendavaid maksukohustusi, kui peakontorile tagastatakse tema poolt filiaalile antud vara.

Maksumaksjate teavitamine sellisest rahvusvahelise mõjuga maksumuudatusest on olnud väga puudulik.

KPMG on selles küsimuses esitanud kirjalikke ja suulisi järelepärimisi nii Rahandusministeeriumile kui ka Maksu- ja Tolliametile, kuid tänase seisuga on mitmed asjaolud paraku endiselt ebaselged. Näiteks on üheselt määratlemata see, mida loetakse enne 2011. aastat püsivast tegevuskohast välja viidud maksustamata kasumiks. Nimelt võis TuMS § 53 eelmist sõnastust tõlgendada ka nii, et püsivast tegevuskohast kasumi väljaviimine oli tulumaksuga maksustatav (erinevalt investeeritud kapitali tagastamisest), millest tulenevalt põhines selliste kasumieraldiste mittemaksustamine kuni sissetoodud vara piirini pigem maksuhalduri praktikal kui seadusel.

Meie hinnangul on tegemist väga olulise maksumuudatusega, mis võib mõnele fi liaalile kaasa tuua miljonitesse ulatuva maksukohustuse. See aga võib kontserni tasandil tähendada topeltmaksustamist juhul, kui Eestis 2011. aasta seadusemuudatuse tõttu tasumisele kuuluv tulumaks ületab peakontori riigis kasumilt makstavat tulumaksu. Leiame, et maksumaksjate teavitamine sellisest rahvusvahelise mõjuga maksumuudatusest on olnud väga puudulik, ning näeme selle muudatuse puhul vastuolu nii põhiseaduse, rahvusvaheliste maksulepingute kui ka Euroopa Liidu
aluslepingutega.

Muudatuse kohaselt maksustatakse varem maksuvabad väljamaksed sisuliselt tagantjärele tulumaksuga.

Soovitame filiaalide juhtidel ja finantspersonalil võimaliku maksuvaidluse ennetamiseks kontrollida, milliseid väljamakseid on filiaal teinud peakontorile aastatel 2000–2010, ning analüüsida tulevikus tehtavate väljamaksete olemust.