NB!
Alates 01.01.2008 on juhendis viidatud maksumäär 21/79.
2007. a oli maksumäär 22/78.
2006. a oli maksumäär 23/77.
1. Sissejuhatus
Vorm TSD lisa 5 on kehtestatud Rahandusministri 08.01.2009 määrusega nr 1 ja täidetakse vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §-s 49 sätestatule, mille alusel toimub maksumaksja poolt tehtud kulutuste kingitusteks ja annetusteks ning maksumaksja poolt tehtavate vastuvõtukulude maksustamine.
Füüsilistele isikutele tehtavatelt kulutustelt kingitusteks või annetusteks on oluline kingituse või annetuse saaja, sest tehtud kulutusi saab TuMS-i alusel maksustada kahe erineva paragrahvi alusel olenevalt konkreetsest saajast. Vormi TSD lisa 4 täitmisel on oluline, et kulutus on tehtud tööandja poolt töötaja tarbeks, kusjuures „töötajatena” laiemas tähenduses tuleb siinkohal käsitleda TuMS-i § 48 lõigetes 3 ja 6 sätestatud isikuid. Lisas 5 toimub aga nendele füüsilistele isikutele kingitusteks ja annetusteks tehtud kulutuste maksustamine, keda TuMS-i § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud ei ole.
Lisa 5 on jaotatud maksumaksjate järgi kaheks osaks (osa 1 ja osa 2).
2.1 Osa 1 maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (alates 01.01.2004 ka erakond) ja mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (TuMS-i § 53 lg 3), välja arvatud TuMS-i § 11 lg-tes 1 ja 10 nimetatud isikud.
| OSA 1. Täidab residendist juriidiline isik (välja arvatud TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik) ja Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist juriidiline isik |
Juriidilisi isikuid käsitlevad tsiviilseadistiku üldosa seaduse §-d 24–47, millest tulenevalt juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt, mis vastab eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele:
• eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides, näiteks: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (ametiühing) jms;
• avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud vastava seadusega avalikes huvides.
Püsiv tegevuskoht (TuMS-i § 7 lg 1) on igasugune koht, mille kaudu toimub osaliselt või täielikult mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, näiteks filiaal, juhtimiskeskus, ehitusplats jt. Püsiv tegevuskoht saab olla lisa 5 maksumaksjaks (TuMS-i § 53 lg 3) juhul, kui nimetatud püsiv tegevuskoht on registreeritud Eestis. Filiaal kui üks püsiva tegevuskoha liike peab olema registreeritud äriregistris, ülejäänud – piirkondlikes maksukeskustes. Püsiv tegevuskoht ei ole iseseisev juriidiline isik. Püsivaks tegevuskohaks loetakse ka Eestis tegutsevat mitteresidendi esindajat, kes on volitatud tegema ja teeb korduvalt mitteresidendi nimel tehinguid (TuMS-i § 7 lg 2).
2.2 Osa 2 maksumaksjaks on tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikud ning usuliste ühenduse registrisse kantud juriidilised isikud.
OSA 2. Täidab TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik |
Käesoleva lisa järgi ei ole maksumaksjateks riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutused. Riik ja kohalik omavalitsus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. TuMS-i § 2 lg 2 toob eraldi maksumaksjatena välja residendist juriidilise isiku ja Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kuid TuMS-i § 2 lg 3 käsitleb maksumaksjana ainult residendist juriidilist isikut, seega ei käsitleta riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutust maksumaksjana §-des 49–52.
Osa 1 on kingituste ja annetuste saajate ning vastuvõtukulude järgi jaotatud 3 alaosaks (osa 1, osa 1.1 ja osa 1.2). Nimetatud alajaotus on tingitud sellest, et kingituste ja annetuste erinevate saajate puhul on kingituste ja annetuste tegijale kehtestatud ka erinevad maksuvabastused. Samuti on seadusandja poolt kehtestatud erinev maksuvabastus kulutustele, mis on tehtud külaliste vastuvõtuks. Vormi TSD lisa 5 osa 1.1 real 3 on toodud konkreetsed kingituste ja annetuste saajad. Kui kingitus või annetus tehakse isikule, keda real 3 näidatud ei ole, siis tuleb tehtud kulu summa näidata osa 1 real 1. Osa 1.2 real 13 näidatakse ainult osa 1 maksumaksja poolt tehtavad kulutused külaliste vastuvõtuks.
Alates 01.01.2006 ei näidata osa 1 ridadel 1 ja 3 reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus (turuväärtus) ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni.
3.1 Osa 1 real 1 on kingituste ja annetuste saajateks kõik isikud (v.a osa 1.1 real 3 näidatud isikud), näiteks residentidest ja mitteresidentidest juriidilised isikud, residentidest ja mitteresidentidest füüsilised isikud (v.a TuMS-i § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud füüsilised isikud), riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutused, erakonnad, ametiühingud jne vastavalt TuMS-i § 49 lg 1.
Rida 1. Kingitused ja annetused, välja arvatud selle vormi real 3 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused |
3.2 Osa 1.1 real 3 on lõplik loetelu kingituste ja annetuste saajatest, kellele tehtud kingitusi ja annetusi ei kajastata osa 1 real 1 vastavalt TuMS-i § 49 lg 2.
Rida 3. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused |
3.3 Lisaks eeltoodule maksab osa 1 maksumaksja tulumaksu oma külaliste ja äripartnerite vastuvõtuga seotud kulutustelt vastavalt TuMS-i § 49 lg 4, tehtud kulutused näidatakse osa 1.2 real 13.
Alates 01.01.2004 maksab ametiühing tulumaksu tehtud kulutustelt seoses noortelaagrite korraldamisega ning noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektidega. Nimetatud kulud kajastab ametiühing olenevalt kulu iseloomust:
• osa 1.2 real 13 kui vastuvõtukulu (toitlustus, transport, majutus, kultuuriline teenindamine);
• osa 1 real 1 või osa 1.2 real 3 kui kingitus olenevalt kingituse saajast.
| Rida 13. Külaliste või äripartnerite toitlustamise, transpordi, majutamise või kultuurilise teenindamisega seotud kulud |
Osa 2 ei ole sarnaselt osaga 1 ära jaotatud kingituste ja annetuste saajate järgi, kuna maksustamisele kuuluvatele kulutustele maksuvähendusi ette ei ole nähtud olenevalt saajatest. Üldjuhul osa 2 maksumaksja poolt tehtud kulutused kingitustele ja annetustele maksustatakse täies ulatuses saajaid eristamata, nagu see on osa 1 real 1. TuMS-i § 49 lg 6 sätestab isikud ja tingimused, kellele osa 2 maksumaksja poolt tehtud kulutused kingitusteks ja annetusteks on täielikult maksuvabad ning nimetatud kulutusi lisa 5 real 23 ei näidata.
4.2 Osa 2 real 23 on kingituste ja annetuste saajateks kõik isikud (residendid ja mitteresidendid juriidilised isikud, residendid ja mitteresidendid füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutused, ametiühingud, erakonnad jne, v.a TuMS-i § 48 lg-tes 3 ja 6 nimetatud füüsilised isikud), välja arvatud juhul, kui kingitused ja annetused on tehtud põhikirjalistel eesmärkidel alljärgnevatele isikutele:
• TuMS-i § 11 lg-tes 1 ja 10 nimetatud isikud (nimekirja kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused, usuliste ühenduste ning kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilised isikud);
• haiglat pidav isik;
• riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutus;
• kaitseala valitseja;
• füüsilistele isikutele toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
• noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta ;
• spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.
• spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.
S.t iga osaleja võib saada kuni 500 krooni ulatuses maksuvabasid meeneid laagri/võistluse kohta. Kui ühe osaleja saadud meened ületavad 500 krooni piiri, tekib maksukohustus olenemata sellest, mitu osalejat laagris või võistlusel on.
Maksustamisele kuuluvad meened alates 501. kroonist, nt kui meene väärtus on 600 krooni, kuulub maksustamisele 600-500=100 krooni.
Maksustamisele kuuluvad meened alates 501. kroonist, nt kui meene väärtus on 600 krooni, kuulub maksustamisele 600-500=100 krooni.
| Rida 23. Maksustatavad kingitused ja annetused |
TuMS-i §-s 49 kasutatavad mõisted, mis on defineeritud EV seadustes üldmõistena, kasutatakse seaduses sätestatud tähenduses. Mõisteid, mille kohta EV seadused definitsiooni ei anna, kasutatakse üldkasutatavas tähenduses, mida annavad Eesti Entsüklopeedia, Eesti keele sõnaraamat või Eesti õigekeelsussõnaraamat.
5.1 Annetama – heategevaks otstarbeks või armuannina andma; kinkima.
Annetus – and, kink.
Annetust tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil.
Kingitus
Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487) § 259 sätestab kinkelepingu mõiste – kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga.
Alates 01.01.2004 kehtiva pankrotiseaduse § 111 käsitleb kinkelepingu tagasivõtmist, mille lõige 3 sätestab, et kohus võib tunnistada müügi-, vahetus- või muu lepingu kehtetuks, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
Kingitus ja annetus on oma olemuselt sarnased, sellepärast käsitleme neid maksustamisel võrdselt.
Kingituse ja annetuse puhul puudub määratlus, millises vormis seda antakse. Siit tulenevalt võib kingitus olla mitterahaline või rahaline, tasuta töö või teenuse osutamine. Kingituseks või annetuseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt õhupall, vimpel, plakat jms), s.t asjal puudub tarbimisväärtus. Kingituse maksustamine ei olene kingituse tegemise eesmärgist – kas heategevus või ärilistest huvidest lähtuvalt – kõik kuulub maksustamisele.
Kui kinge on reaalselt üle antud, siis loetakse leping kehtivaks ka kirjaliku vormi nõudest mittekinnipidamise korral. Sellisel juhul maksustatakse seda tehingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid vastavalt maksukorralduse seaduse §-s 84 sätestatule, mille alusel kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kui tehakse nt müügitehing, varjamaks kinget, siis on tegemist näilise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889) § 89 tähenduses, mille lõige 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Lõige 2 sätestab, et näilik tehing on tühine ja lõikest 3 tulenevalt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Seega võetakse maksustamisel aluseks tehingu majanduslik sisu.
Kingituse ja annetuse tegemisel füüsilisele isikule rahalises vormis on vaja lähtuda väljamakse iseloomust ning pooltevahelisest õigussuhtest. Reeglina väljamakset kingituseks ei loeta.
Reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus – põhinõue, et reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga
5.2 TuMS-i § 49 ei kasutata mõistet sponsor, milleks on rahaandja, finantseerija, toetaja. Seda mõistet kasutavad paljud maksumaksjad ja ajakirjandus, kirjutades kingitustest ja annetustest. Eesti seadused ei defineeri seda mõistet, v.a ringhäälingu seaduse (RT I 1994, 42, 680) § 20, kuid ainult sama seaduse tähenduses, mis on ringhäälinguorganisatsiooni tegevuse või audiovisuaalteoste tootmisega mitteseotud isiku osalemine selle ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi otseses või kaudsed materiaalses toetamises eesmärgiga edendada oma nime, kaubamärki, mainet tegevust või tooteid.
Oma sisult on sponsorluse puhul tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on finantseerimise eest teenuse vastu saamisega. Enamusel juhtudel on sponsorluse puhul reklaamiteenuse vastu saamisega. Ka sponsorluse korral sõlmitakse leping – sponsorlusleping. Kuna tihti kasutatakse sponsori mõistet kingituste ja annetuste asemel, siis tuleb ka sponsorluse puhul vaadata tehingu majanduslikku sisu, kas on tegemist:
• heategevusliku annetusega või kingitusega (maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 49);
• ettevõtlusega seotud kuluga, mis maksustamisele ei kuulu (nt reklaam);
• ettevõtlusega mitteseotud kuluga (maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 51);
• olenevalt vastu saadud teenusest, võib ka tegemist olla erisoodustusega (maksustatakse vastavalt TuMS-i §-le 48).
Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, millist teenust ja millal saadi finantseerimise eest, s.t teenuse osutab raha saaja. Levinud on kultuuri, spordi ja teaduse sponsoreerimine.
5.3 Haiglat pidava isiku sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) § 22 lg 2, milleks on sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õendusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
Haigla liigid on: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravi haigla ja hooldushaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab sotsiaalminister.
5.4 Kaitseala valitseja
Alates 10.05.2005 jõustunud looduskaitseseaduse alusel on mõiste „kaitseala valitseja” sätestatud § 21 lõikes 2, mille kohaselt loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.
5.5 Vastuvõtukulu – kulud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega.
Siinkohal ei ole oluline, kas osa 1 maksumaksja teeb nimetatud kulutused Eestis või väljaspool Eestit.
Äriühingul puudub külalistega lepinguline suhe. Tavaliselt käsitletakse külalistena äripartnereid, kliente jms. Igal juhul ei käsitleta külalistena TuMS-i § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud füüsilisi isikuid.
Vastuvõtu korraldamiseks tehtud kulud võivad jaguneda:
• vastuvõtukuludeks, milleks on kulud:
7.9.7.1 toitlustamisele,
7.9.7.2 majutamisele,
7.9.7.3 transpordile,
7.9.7.4 kultuurilisele teenindamisele;
• kulutusteks kingitustele;
• kulutusteks ruumide rendile;
• kulutusteks vastuvõtu turvamisele;
• erisoodustusteks jne.
Siinkohal tuleb arvestada, et vastuvõtul võivad osaleda nii oma töötajad kui külalised. Seejuures tuleb kulud jaotada töötajate ja külaliste vahel vastavalt osalejatele ja ka maksustatakse töötajate tarbeks tehtud kulud üldjuhul kui erisoodustus; külaliste puhul on vaja eristada kingitused, vastuvõtukulud ja kulud, mida ei saa käsitleda kingitustena, vastuvõtukuludena, kuid mis võivad olla kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Viimatinimetatud on vaja eraldi käsitleda sellepärast, et maksustamisel kehtivad nende kulude osas erinevad reeglid.
Töötajate kaasamisel vastuvõtu korraldamiseks peab ka arvestama asjaoluga, kas töötaja täidab oma tavapäraseid tööülesandeid või mitte. Kui töötaja tegeleb vastuvõtu korraldamisel oma tööülesannetega, siis ei saa tööülesannete täitmisega seotud kulutusi käsitleda erisoodustusena ega ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Sellisteks töötajateks võivad olla näiteks auto- või bussijuhid, tõlk, kokk, ettekandja jm teenindusega tegelevad inimesed.
Mõisted põhikirjaline eesmärk, toimetulek, leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek, noor, projektlaager, noortelaager, spordivõistlus ja meene on seotud kingitusteks ja annetusteks tehtud kulutuste maksustamisega, mida on teinud ainult osa 2 maksumaksja.
5.6 Põhikirjaline eesmärk – üldjuhul põhikirja esimeses punktis mittetulundusühingu või sihtasutuse loomise aluseks olev eesmärk, mille saavutamisele suunatud tegevus on toodud põhikirja teistes punktides.
5.7 Toimetulek – sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323) § 2 p 2, sätestab, et toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuks osutatud materiaalne abi võib seisneda rahalise toetuse maksmises, tasuta või soodushinnaga kauba üleandmises või teenuse osutamises (nt toitlustamine teatud perioodi jooksul; toidupakid; humanitaarabi korras riiete, jalanõude, majapidamistarvete vms soetamise või väljastamisena; eriarstide suunamiskirja alusel eriarstide juurde uuringutele sõidu maksumus; prillide, kuuldeaparaatide ja ravimite eest tasumine; eluliselt vajalike majapidamistarvete remondiga seotud kulude katmine, jne). Abi ei pea väljenduma ühe konkreetse tegevusena, see võib olla ka kombineeritud (nt toit + riietusesemed). Abi peab olema suunatud toimetulekuks sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekuks osutatakse abi olukorras, kus abisaaja võimalused endaga toime tulle ei ole piisavad, nt isikule on ette nähtud toimetulekutoetuse maksmine.
Alates 01.07.2006 leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek – selle avaldab Statistikaamet pressiteatena eelmise kalendriaasta kohta. Aasta alguse ja näitaja avaldamise kuupäeva vahelise perioodil tehtavate väljamaksete puhul võetakse arvesse maksuvabastuse rakendamiseks üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud näitaja ning pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja. Seda on võimalik leida Statistikaameti kodulehelt – www.stat.ee statistika andmebaasist, valides „Sotsiaalelu" – „Leibkonnad” – "Leibkonna eelarve" – "Kuu kulutused" – LE09.
Seega on leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek piirmääraks toimetulekuks makstavale maksuvabale rahalisele abile
2006 mai – 2007 märts – 3189.30 kr;
2007 aprill – 2008 (millal statistika avaldab) – 3711.80 kr;
2008 aprill - 4358,10 kr.
5.8 Noor – noorsootöö seaduse (RT I 1999.27, 392) § 2 lõike 1 kohaselt on noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik.
5.9 Noorteprojekt – vastavalt noorsootöö seaduse (RT I 1999.27, 392) § 2 lõikele 2 on noorteprojekt noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan koos eelarvega, mis teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta.
5.10 Noortelaager – noorsootöö seaduse (RT I 1999.27, 392) §-st 9 tulenevalt tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, mille:
• tegevus toimub vähemalt kaks kuud aastas;
• ühe laagrivahetuse kestus on vähemalt kuus päeva;
• tegevuse aluseks on Haridusministeeriumi poolt välja antud tegevusluba vastavalt nimetatud seaduse §-le 10.
Sama seaduse § 3 lg 1 sätestab, et noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil tegutseda väljaspool perekonda, õppetööd ja tööd ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on noorsootöö sisuks noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.
Tervistav puhkus
Alates 01.05.2005 on tervistava puhkuse mõiste asendatud mõistega projektlaager, mille sätestab noorsootöö seaduse § 15 lg 1. Tegemist on laagriga, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas mitte üle 60 päeva.
Varem ei olnud samuti tervistava puhkuse definitsiooni, kuid noorsootöö seaduse §-s 15 olid esitatud nõuded tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide korraldamiseks. Maksuvabastus kehtib eeldusel, et laagri või projekti korraldaja kavade kohaselt on puhkus tervistava iseloomuga. Noorte tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekti teostaja esitab projekti kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele üks kuu enne projekti läbiviimist.
5.11 Meene – suveniir, mälestusese.
Tulenevalt sellest, mis meene sisuliselt on, saab meene puhul olla tegemist esemega, mitte rahaga.
5.12 Spordivõistlus
Kuni 01.01.2006 kehtinud spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982) § 2 p 1 sätestas, et sport on mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus või vastav õppetegevus. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt on võistlussport sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamiseks avalikus sportlikus konkurentsis. Seega ei pea spordivõistluse puhul olema kindlasti tegemist ainult kehalise tegevusega, kuid tulenevalt eestoodust eeldab võitja väljaselgitamist.
Alates 01.01.2006 on kehtiv uus spordiseadus, mis enam spordivõistluse mõistet ei anna. Kuid spordivõistlus on üritus spordis, millel võrreldakse mitme sportlase saavutusi. See võib toimuda otseses võrdluses või suurema arvu sportlaste korral ka eelvõistluste vahendusel. Siis selgub võitja finaalis. Seega on spordivõistlus võistlusliku iseloomuga sportlik tegevus, mis eeldab võitja väljaselgitamist. Siinkohal spordivõistlus ei ole seotud ainult kehalise tegevusega.
6.1 Osade 1 ja 2 ridadel 1 ja 23 kajastatavatelt kulustelt kingitusteks ja annetusteks on maksustamisperioodiks kalendrikuu tulenevalt TuMS-i § 3 lõikest 2 (kus on viidatud § 1 lõigetes 2–4 sätestatud paragrahvidele, milleks on §-d 48–53) ning osade 1 ja 2 ridadel 2 ja 24 arvutatud tulumaks on lõplik ning ümberarvestamisele ei kuulu.
Osa 2 maksumaksja poolt real 24 näidatud maksukohustus tuleb kanda vormi TSD B osa reale 9. Kui osa 1 maksumaksja on täitnud ainult osa 1 (osades 1.1 ja 1.2 kulutused puuduvad ning ümberarvestust ei tehta), siis real 2 näidatud maksukohustus kantakse üle ka lisa 5 reale 22 ja sealt vorm TSD B osa reale 9. Kui osade 1 või 2 maksumaksjad ridadel 1 või 23 kajastamisele kuuluvatele isikutele kingitusi ja annetusi teinud ei ole, siis ridu 1 ja 2 või 23 ja 24 üldse ei täideta, s.t. sinna ei kirjutata ka 0. Kuna osa 1 ja osa 2 maksumaksjad on erinevad, ei saa ühe ja sama maksustamisperioodi lisa 5 osa 1 ja osa 2 olla korraga täidetud. TuMS-i § 4 lg 3 kehtestab tulenevalt TuMS-i § 1 lõigetes 2–4 sätestatud paragrahvidele (§-d 48–53) maksumääraks 26/74.
| OSA 1. Täidab residendist juriidiline isik (välja arvatud TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik) ja Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist juriidiline isik |
1. Kingitused ja annetused, välja arvatud selle vormi real 3 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused |
| 2. Tasumisele kuuluv tulumakskuus: rida 1 x 26/74 |
OSA 1. Maksusummade arvestus kokku
22. Rida 2 + rida 11 + rida 20 – rida12 – rida 21 (positiivne tulem või negatiivne tulem miinusmärgiga) |
OSA 2. Täidab TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik |
| 23. Maksustatavad kingitused ja annetused |
24. Osa 2 maksusumma kokku: rida 23 x 26/74 |
Vormi TSD B osa
| 9 Tasumisele kuuluv tulumaks (realt 22 positiivne tulem või realt 24) |
6.2 Osades 1.1 ja 1.2 kajastamisele kuuluvate kulutuste maksustamisperioodiks on samuti kalendrikuu, kuid nendes osades on täitmiseks kaks veergu „kalendrikuu” (edaspidi KK) ja „kalendriaasta” (edaspidi KA), mille tulemusel maksumaksja kulutuse tegemise kuul veerus „KK” teeb koheselt ka ümberarvestuse aasta algusest kasvavalt veerus „KA”. Lisaks sellele saab maksumaksja kulutust tegemata kalendriaasta jooksul temale sobival ajal teha tulumaksu osas ümberarvestuse veerus „KA”, kusjuures ümberarvestuste tegemise kordade arv on piiratud ümberarvestuste tegemise perioodiga, milleks on kalendriaasta vastavalt § 49 lõigetele 3 ja 5.
OSA 1.1 Kalendrikuu / KK Kalendriaasta / KA |
OSA 1.2 Kalendrikuu / KK Kalendriaasta / KA |
6.3 Osa 1.1. real 3 näidatud isikutele tehtavatelt kingitustelt ja annetustelt on lubatud maksusoodustused ridadel 5 või 7 vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 2 kas:
3% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast
Osa 1.1
| 4. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed (summeeritult vormi TSD rida 3) |
| 5. 3% real 4 näidatud summast |
või
10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist
Osa 1.1
| 6. Maksumaksja 200… . a majandusaasta kasum |
| 7. 10% real 6 näidatud summast |
6.4 Osa 1.2 real 13 kajastatavatelt vastuvõtukulutustelt on lubatud maksusoodustused ridadel 15 ja 16 vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 4:
2% kalendriaasta algusest kasvavalt isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast
Osa 1.2
14. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed (summeeritult vormi TSD rida 3) |
| 15. 2% real 14 näidatud summast |
ja
500 krooni iga kalendrikuu kohta
Osa 1.2
7.1 Kulutused kingitusteks, annetusteks ja vastuvõttudeks maksustatakse üldjuhul nende kulude tegemise kuul. Mõnikord võib maksustamine toimuda sellel kuul, millal kingitus või annetus üle anti nt varana kasutusel olnud eseme annetamine.
7.2 Vormi TSD lisa 5 täidetakse täiskroonides, kusjuures alla 50 sendi jäetakse ära ning 50 senti ja rohkem ümardatakse täiskrooniks.
7.3 Read 1, 3, 13 (ridadel 3 ja 13 veerg „KK") ja 23 täidetakse igas kalendrikuus veerus „KK" juhul, kui vastavaid kulutusi tehti. Read 3 ja 13 täidetakse ka juhul, kui kulutus tehti, aga maksukohustust ei tekkinud ja ümberarvestust ei ole vaja teha.
7.4 Veerus „KK" näidatakse maksustamisperioodi (kalendrikuu) kulu ja veeru „KA" alusel toimub osades 1.1 ja 1.2 ridadel 3 ja 13 kajastatud summade ümberarvestus kalendriaasta algusest kasvavalt.
7.5 Ridu 1–21, 23 ja 24 ei saa täita või sisestada miinusmärgiga. Ridade 12 ja 21 negatiivne tulem kajastatakse positiivse arvuna. Ainuke lisa 5 negatiivne rida võib olla rida 22 ja seda juhul, kui maksumaksjal on maksustamisperioodil õigus tagasi saada tulumaksu, mis näidatakse negatiivse arvuna.
7.6 Real 13 näitab osa 1 maksumaksja tema poolt tehtud kulutused külaliste vastuvõttudeks. Osa 2 maksumaksja poolt eelnimetatud kulutused maksustamisele ja deklareerimisele ei kuulu.
| 15. Vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär (kalendrikuu järjekorra number x 500 + rida 15) |
7.7 Osad 1 ja 2
7.7.1 Osad 1 ja 2 on eristatavad maksumaksjate järgi, seega ei saa mõlemad osad olla korraga täidetud.
7.7.2 Read 1 ja 3 on eristatavad kingituste ja annetuste saajate järgi. Read 1 ja 3 võivad olla korraga täidetud, sest maksumaksja on üks. Kui on täidetud rida 23, siis ei saa enam samal maksustamisperioodil olla täidetud read 1, 3 ja 13, kuna maksumaksjad on erinevad.
7.7.3 Read 1 või 23 täidetakse ainult juhul, kui maksumaksja on vastavaid kulutusi teinud. Muudel juhtudel neid ridu ei täideta.
7.8 Osa 1.1
7.8.1 Kui ridadel 3 ja 13 on täidetud veerg „KK", tuleb kindlasti täita ka veerg „KA", mida täidetakse kasvavalt. Veerg „KK" = veeruga „KA" ainult üks kord, siis kui veergu „KK" täidetakse esimene kord. Igal järgneval veeru „KK" täitmise korral täidetakse veerg „KA" kasvavalt, v.a. juhul, kui maksustamisperioodil veerg „KK" = 0 ja maksumaksja tahab teha ümberarvestust.
7.8.2 Juhul, kui maksumaksja ridadel 3 ja/või 13 kalendrikuus kulutusi tehtud ei ole, kuid ta soovib teha ümberarvestust, siis ridade 3 ja/või 13 veergu „KK" kirjutatakse 0 ja täidetakse ainult veerg KA. Sellisel juhul kantakse veergu KA üle viimase esitatud lisa 5, kus oli täidetud ridade 3 ja/või 13 veeru KA summa.
Seega täidab maksumaksja osa 1.1 ja 1.2 ainult juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil kulu või soovib teha ümberarvestust. Muudel juhtudel osa 1.1 ja 1.2 ei täideta.
7.8.3 Ridadel 4 või 6 teeb maksumaksja oma valiku maksusoodustuse kasutamise kohta. TuMS-i § 49 lg 2 punkt 1 annab maksumaksjale võimaluse valida, kas maksusoodustusena kasutada 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summast või lg 2 punktist 2 lähtuvalt 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist. Seega read 4 ja 6 on valikread, s.t maksumaksja valib maksuvabastuse rakendamisel kas rea 4 ja sellest tulenevalt rea 5 ning siis kirjutatakse „0" ridadele 6 ja 7 või valib rea 6 ja sellest tulenevalt rea 7 ning siis kirjutatakse „0" ridadele 4 ja 5. Kalendriaasta jooksul võib maksumaksja teha oma valikud iga maksustamisperioodi kohta erinevalt, s.t vastavalt soovile. Kalendriaasta viimase kuu eest tehtud valik on lõplik ja selle alusel toimub ka kalendriaasta lõplik ümberarvestus. Uut kalendriaastat alustab maksumaksja algusest peale, s.t eelmine kalendriaasta enam ümberarvestuses ei osale ja maksumaksja esitab uuel kalendriaastal lisa 5 nagu esmakordselt.
Kuna seadus sätestab, et 10% tuleb võtta maksumaksja majandusaasta kasumist, siis saab maksuvähendusena rida 6 kasutada pärast seda, kui majandusaasta kasum on kinnitatud.
Kui maksumaksja osa 1.1 ei täida, s.t ta ei ole kalendrikuus teinud real 3 näidatud isikute tarbeks kulutusi ega soovi teha ka ümberarvestust, siis read 4 või 6 täitmisele ei kuulu.
Osa 1.1
| 4. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustavad väljamaksed (summeeritult vorm TSD osa A rida 3) |
| 5. 3% real 4 näidatud summast |
| 6. Maksumaksja 200 …a. majandusaasta kasum |
| 7. 10% real 6 näidatud summast |
7.8.4 Juhul kui maksumaksja täidab maksustamisperioodil nii osa 1.1 kui osa 1.2 ja osas 1.1 valib ta maksu vähendamiseks rea 4, siis osa 1.1 real 4 ja osa 1.2 real 14 näidatud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summa peab olema võrdne ja võrduma aasta algusest maksumaksja poolt esitatud vormi TSD A osa rida 3 näidatud summad kokku, s.t kasvavalt. Seega, lisa 5 igakordsel esitamisel, kui täidetakse osa 1.1 ja/või osa 1.2 ridadel 4 ja 14 näidatud summad muutuvad, sest neid ridu täidetakse kasvavalt. A osa rida 3 summa liidetakse iga kuu kohta ja see ei olene sellest, mitu korda maksumaksja kalendriaasta jooksul lisa 5 esitab. Kui maksumaksja maksustamisperioodil lisa 5 osa 1.1 ja 1.2 ei täida, s.t ei ole teinud kulutusi ega tee ümberarvestust, siis ridu 4 ja 14 ei täideta.
Osa 1.1
| 4. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustavad väljamaksed (summeeritult vormi TSD osa A rida 3) |
Osa 1.2
| 14. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustavad väljamaksed (summeeritult vormi TSD osa A rida 3) |
7.8.5 Real 6 näidatud summa peab olema kalendriaasta jooksul maksustamisperioodidel muutumatu, sest maksumaksjal on ainult üks kinnitatud eelmise majandusaasta kasum. Kui kasumi summa on muutunud, tuleb eelkõige selgitada muutmise põhjus: kas toimus kasumi muutmine pärast majandusaasta kasumi kinnitamist või oli eelnevalt näidatud ebaõige kasumi summa. Kasumi summa muutumisest tulenevalt muutub ka rida 7 ja osa 1.1 tulemus ning maksumaksja peab tegema parandusdeklaratsiooni selle perioodi eest, kus ta on kasutanud ebaõiget kasumi summat. Kui ebaõige kasumi kasutamise tulemusena on selle perioodi kohta makstud vähem tulumaksu, siis tuleb vastavalt sellel maksustamisperioodil, kui tasuti vähem tulumaksu, tasuda ka intressi.
Osa 1.1
| 6. Maksumaksja 200… . a majandusaasta kasum |
| 7. 10% real 6 näidatud summast |
7.8.6 Real 8 toimub osa 1.1 maksustatava summa leidmine, arvestades üht maksumaksja poolt valitud maksusoodustust. Kui rida 8 tulemus on negatiivne, siis kirjutatakse sellele reale „0", sest maksukohustust ei tekkinud. Kui maksumaksjal puuduvad sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamakseid ja eelmise majandusaasta kasum, kuid ta on teinud real 3 näidatud isikutele kingitusi või annetusi, siis rida 8 = reaga 3, s.t kulutusteks tehtud summa kuulub maksustamisele täies ulatuses.
Osa 1.1
8. Maksustatav summa: rida 3 – rida 5 või rida 3 – rida 7 (positiivne tulem) |
7.8.7 Osa 1.1 kalendriaasta esmakordsel täitmisel tuleb reale 10 kirjutada „0", kuna maksumaksja ei ole jooksval kalendriaastal osa 1.1 täitnud ja sellepärast puudub osa 1.1 kohta ka eelnevalt arvutatud tulumaks. Kalendriaasta jooksul järgneva lisa 5 osa 1.1 täitmisel kantakse reale 10 eelmise lisa 5 real 9 arvutatud tulumaksusumma.
Osa 1.1
| 10. Sama kalendriaasta eelmise vormi TSD lisa 5 real 9 näidatud tulumaks |
7.8.8 Osa 1.1 igal järgneval täitmise korral kirjutatakse reale 10 viimase (kus oli täidetud osa 1.1) esitatud lisa 5, real 9 näidatud summa. Kui viimasel täidetud lisa 5 osa 1.1 rida 9 = 0, siis kirjutatakse esitatava lisa 5 reale 10 ka „0".
Kalendriaastal eelmise esitatud lisa 5 osa 1.1
| 9. Arvutatud tulumaks: rida 8 x 26/74 |
Maksustamisperioodi lisa 5 osa 1.1
10. Sama kalendriaasta eelmise TSD lisa 5 real 9 näidatud tulumaks |
7.8.9 Read 11 ja 12 on arvutatavad ning tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Real 11 kirjutatakse arv ainult siis, kui rida 9 – rida 10 tulemus on positiivne, s.t maksumaksjal on osa 1.1 alusel tulumaksukohustus Kui tulemus on negatiivne, s.t maksumaksjale tuleb osa 1.1 alusel tulumaks tagastada, siis kirjutatakse see reale 12, kuid plussmärgiga, s.t positiivse arvuna. Siit tulenevalt ei saa read 11 ja 12 olla korraga täidetud ja täitmata reale kirjutatakse „0".
Osa 1.1
| 11. Arvutatud tasumisele kuuluv tulumaks: (rida 9 – rida 10) positiivne tulem |
12. Arvutatud tagastamisele kuuluv tulumaks:(rida 9 – rida 10) negatiivne tulem plussmärgiga |
7.8.10 Kui maksumaksja maksustamisperioodil real 3 veerus „KK" kulutusi näidanud ei ole ja täitmata on ka veerg „KA", s.t et maksumaksja ei soovi teha ümberarvestust, siis osa 1.1 ridadele 3–12 ei ole vaja midagi kirjutada, k.a nulle ega kriipse tühjadele ridadele.
7.9 Osa 1.2
7.9.1 Real 13 näidatud vastuvõtukuludele kehtivad erinevad maksusoodustused, võrreldes osa 1.1 real 3 näidatud isikutele tehtud kulutustelt kingitustele.
Osa 1.2
13. Külaliste või äripartnerite, toitlustamise, transpordi, majutamise või kultuurilise teenindamisega seotud kulud |
7.9.2 Real 13 kajastatavad kulutused on maksuvabad kuni 2% ulatuses maksumaksja poolt isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetest, mis arvutatakse real 15.
Rida 14 täidetakse aasta algusest kasvavalt iga kord, kui maksumaksja on teinud real 13 näidatud kulutusi või soovib osas 1.2 teha ümberarvestust (vt lisaks punkti 7.8.4). Real 15 leitakse 2% real 14 näidatud summast.
Osa 1.2
14. Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustavad väljamaksed (summeeritult vormi TSD osa A rida 3) |
15. 2% real 15 näidatud summast |
7.9.3 Maksumaksja poolt tehtud kulutustelt külaliste vastuvõttudeks laieneb lisaks punktis 7.7.2 nimetatud 2% veel täiendav maksuvabastus 500 krooni kuus, s.t maksumaksjal on õigus kasutada kalendriaasta iga kuu eest maksuvabastust 500 krooni eest olenemata sellest, mitu korda kalendriaasta jooksul kulutusi vastuvõttudeks tehti, sellepärast korrutataksegi 500 krooni kalendrikuu järjekorra numbriga. Kui maksumaksjal puuduvad real 14 näidatud väljamaksed, siis laieneb maksumaksja poolt tehtud kulutustelt vastuvõttudeks ainult üks maksuvabastus, s.o 500 krooni iga kuu eest kalendriaasta jooksul. Real 16 leitakse vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär.
Osa 1.2
16. Vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär (kalendrikuu järjekorra number x 500) + rida 15 |
7.9.4 Real 17 leitakse vastuvõtukulude maksustatav summa, kus on juba arvestatud mõlemaid maksuvabastusi. Kui rea 17 tulemus on negatiivne, siis kirjutatakse sellele reale „0".
Osa1.2
| 17. Vastuvõtukulude maksustatav summa: rida 13 – rida 16 (positiivne tulem) |
7.9.5 Real 18 arvutatakse real 17 arvutatud maksukohustuselt tulumaksusumma.
Osa 1.2
18. Arvutatud tulumaks: rida17 x 26/74 |
7.9.6 Rida 19 täidetakse analoogselt reaga 10 (vt ka punkti 7.8.7), kus kalendriaastal lisa 5 osa 1.2 esmakordsel täitmisel tuleb reale 19 kirjutada „0", kuna maksumaksja ei ole veel osa 1.2 täitnud ja sellepärast ei ole maksumaksjal osa 1.2 kohta ka eelnevalt arvutatud tulumaksu. Kalendriaasta jooksul järgneva lisa 5 osa 1.2 täitmisel kantakse reale 19 eelmise lisa 5 real 18 arvutatud tulumaksusumma.
Osa 1.2
| 19. Sama kalendriaasta eelmise TSD lisa 5 real 18 näidatud tulumaks |
7.9.7 Osa 1.2 igal järgneval täitmise korral, kui kirjutatakse reale 19 eelmise esitatud lisa 5
real 18 näidatud summa. Kui eelmise lisa 5 rida 18 = 0, siis kirjutatakse esitatava lisa 5 reale19 samuti „0" ( analoogne punktiga 7.8.8).
Kalendriaastal eelmise esitatud lisa 5 osa 1.2
| 18. Arvutatud tulumaks: rida 17 x 26/74 |
Maksustamisperioodi lisa 5 Osa 1.2
| 19. Sama kalendriaasta eelmise TSD lisa 5 real 18 näidatud tulumaks |
7.9.8 Real 20 arvutatakse vastuvõttudeks tehtud kulutustelt tasumisele kuuluv tulumaks kõiki maksuvabastusi ja eelnevaid maksukohustusi arvesse võttes.
Osa 1.2
| 20. Tasumisele kuuluv tulumaks: rida 18 – rida 19 (positiivne tulem) |
7.9.9 Real 21 arvutatakse vastuvõttudeks tehtud kulutustelt tagastamisele kuuluv tulumaks kõiki maksuvabastusi ja eelnevaid maksukohustusi arvesse võttes. Siin näidatakse negatiivne tulem positiivse arvuna.
Osa 1.2
| 21. Tagastamisele kuuluv tulumaks: rida 18 – rida 19 (negatiivne tulem plussmärgiga) |
7.9.10 Real 22 leitakse osa 1 maksustamisperioodi maksukohustus kokku, mis kantakse vormi TSD reale 9, või maksustamisperioodil tagastamisele kuuluv maksusumma, mis kantakse vormi TSD reale 10. Kui matemaatilise tehte tulemus on positiivne, siis on maksumaksjal maksustamisperioodil maksukohustus, kui matemaatilise tehte tulemus on negatiivne, siis tuleb tulemus ka negatiivsena reale 22 kirjutada ja see tähendab, et maksumaksjal on õigus enam makstud tulumaksu tagasi saada. Negatiivne tulemus kantakse vormi TSD reale 10 positiivse arvuna. Rida 22 täidetakse sellepärast kas positiivse või negatiivsena, et sellel real leitakse kas maksukohustus, mis on positiivne summa, või tagastamisele kuuluv summa, mis on negatiivne, ja märkide abil on võimalik koheselt tuvastada, millise summaga tegemist on.
Osa 1 Maksusummade arvestus kokku
| 22. Rida 2 + rida 11 + rida 20 – rida 12 – rida 21 (positiivne tulem või negatiivne tulem miinusmärgiga) |
7.10 Vormi TSD täitmine
Tasumisele kuuluva tulumaksu positiivne arv osa 1.2 realt 22 kantakse vormi TSD B osa reale 9 või tagastamisele kuuluv tulumaks, mis on miinusmärgiga osa 1.2 real 22, kantakse vormi TSD B osa reale 10 juba plussmärgiga. Kui osa 2 maksumaksjal on maksukohustus tehtud kulutustelt kingitusteks või annetusteks real 24, siis maksumaksja kannab nimetatud kohustuse vormi TSD B osa reale 9.
Vormi TSD lisa 5. Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud
9. Tasumisele kuuluv tulumaks kuus (realt 22 positiivne tulem või realt 24) |
| 10 Tagastamisele kuuluv tulumaks (realt 22 negatiivne tulem plussmärgiga) |
Juhul, kui maksumaksja leiab, et on lisa 5 ridadel 1, 3, 4, 6,13, 15, 23 esitanud andmed, mis ei vasta tegelikkusele või on andmete esitamisel eksinud, siis lisa 5 paranduste tegemiseks ei ole võimalik näidata nendel ridadel summat miinusmärgiga või teha vahearvestusi. Selleks esitab maksumaksja selle perioodi kohta uue lisa 5 õigete andmetega, s.t esitab selle perioodi kohta uue deklaratsiooni. Kui parandusdeklaratsioon muudab ka järgnevate perioodide maksutulemusi (osad 1.1 ja 1.2 esitatakse kasvavalt), siis tuleb muuta samuti järgnevate perioodide deklaratsioonid.
Kui vorm TSD esitatakse paberkandjal, siis tuleb parandusdeklaratsioonile peale kirjutada „parandus” ja kuupäev.
