Üldist mitteresidendi maksustamisest

Mitteresident maksab Eestis tulumaksu vaid Eestist saadud tuludelt.

Mitteresidendile tehtud tulumaksuga maksustatavalt väljamakselt peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel.

Eesti ja välisriigi vahelises tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingus (edaspidi maksuleping) sätestatud tulumaksuseadusest soodsama määra kohaldamiseks väljamakse tegemisel esitatakse tulumaksu kinnipidamisel koos tuludeklaratsiooni vormiga TSD saaja residentsuse tõend (ingl k certificate of residency).

Reeglina on kinnipeetud (ka maksulepingu soodusmääraga) tulumaks mitteresidendile lõplikuks maksuks ehk mitteresident ise tuludeklaratsiooni esitama ei pea (olenevalt tululiigist on deklareerimise kohustus ainult saajal, näiteks ettevõtlustulu või vara võõrandamise kasu korral).

Väljamakse tegija peab tulumaksu kinni kogu summalt, st maksustatavast tulust tulumaksu arvutamisel mahaarvamisi (maksuvaba tulu jne) teha ei saa. Erandina arvatakse tulumaksuga maksustatavast summast maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse (1,6%), kui selle tasumine oli Eestis kohustuslik.

Mahaarvamised maksustatavast tulust

Mitteresident võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha tulumaksuseaduses residendile ettenähtud mahaarvamisi vastavalt tema Eesti tulu osakaalule kogu tema maailma maksustatavas tulus, kui mitteresidendist füüsiline isik on Euroopa Liidu Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (tulumaksuseaduse § 311 lõiked 2–4).

Mitteresident peab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tegema märke, et ta on Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi resident, sest mitteresident residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muudel juhtudel esitada ei saa.

Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.9 näitab mitteresident ka väljastpoolt Eestit saadud tulu, sest kuigi Eestis maksustatakse vaid Eesti tulu, mõjutab kogu maailma tulu suurus Eestis lubatud mahaarvamiste suurust. Tuludeklaratsiooni märgib mitteresident Eestis maksustatava tulu ja sellelt Eestis kinnipeetud maksu, samuti välismaalt saadud tulu tema residendiriigi või tulu saamise riigi seaduste kohaselt (tulumaksuseaduse § 311 lõiked 2 või 3).

Välisriigi tulu ja välisriiki tasutud tulumaks peab olema dokumentaalselt tõendatud (sobib näiteks välisriigi maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsiooni koopia). Teisi välismaa tulude tabeleid (8.1–8.8) mitteresident ei täida.

Mahaarvatavad kulud märgitakse neid tõendavate dokumentide alusel tuludeklaratsiooni.

Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitatakse kalendriaasta maksustatavate tulude kohta hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.

Seega Eestis mitteresidendile maksustatava (näiteks igakuise) väljamakse tegemisel kinnipeetud enammakstud (lubatud mahaarvamiste võrra) tulumaks tagastatakse mitteresidendile tagantjärele kord aastas maksuhalduri poolt.

2017. aasta tuludest saab teatud tingimustel teha järgmised mahaarvamised:

• maksuvaba tulu – 2160 eurot
• täiendav maksuvaba tulu alaealise lapse korral – alates teisest lapsest 1848 eurot kalendriaastas iga kuni 17aastase lapse kohta
• eluasemelaenu intressid – kuni 300 eurot aastas
• koolituskulud
• kingitused, annetused
• kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
• kohustuslik sotsiaalkindlustusmakse

2018. aasta tuludest saab teatud tingimustel teha järgmised mahaarvamised:

• maksuvaba tulu – olenevalt tulu suurusest kuni 6000 eurot kalendriaastas (täpsemalt veebilehelt „Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018")
• täiendav maksuvaba tulu alaealise lapse korral – alates teisest lapsest 1848 eurot kalendriaastas iga kuni 17aastase lapse kohta
• eluasemelaenu intressid – kuni 300 eurot aastas
• koolituskulud
• kingitused, annetused
• kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
• kohustuslik sotsiaalkindlustusmakse

Piirangud

Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning kingitusi ja annetusi ei saa maksustatavast tulust maha arvata rohkem kui kokku 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Lisaks on mahaarvamised piiratud olenevalt Eesti tulu osakaalust kogu maailma tulus.

Mahaarvamiste summale kohaldatakse Eesti tulu osakaalust sõltuvat proportsiooni, samas ka mahaarvamiste liik sõltub sellest. Kui isik sai maksustamisperioodil alla 75% oma maksustatavast tulust Eestis, saab proportsionaalselt maha arvata vaid maksuvaba tulu (mitte laste maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresse, koolituskulu, kingitusi ega annetusi).

Näide 1. Kui teise lepinguriigi resident saab Eestist üle 75% maksustatavat tulu

Läti resident töötas 5 kuud Eesti tööandja juures Eestis. Tööandja pidas igal kuul väljamakselt summas 2000 eurot kinni tulumaksu 20%, arvates maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1,6%, seega kinnipeetud tulumaksu summa on 1968 eurot = (10 000 – 160) × 0,20. Läti residendi Eestis maksustatav tulu oli 10 000 eurot, Lätis teenis ta samal aastal kokku 2500 eurot.

Eestis maksustatav tulu on seega 80% maksustamisperioodi maksustatavast tulust ning Läti residendil on õigus esitada Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon ning arvata Eestis maksustatavast tulust maha tulumaksuseaduses residendile lubatud kuludest 80%. Läti residendil on kaks alla 17aastast last ning ta tegi koolituskulusid 200 euro eest.

Näide 2. Kui teise lepinguriigi resident saab Eestist alla 75% maksustatavat tulu

Saksa resident on soetanud endale korteri Pärnus, mille välja rentimise eest äriühingule teenib ta aastas 5000 eurot. Aasta jooksul on äriühing pidanud renditulult tulumaksu kinni 20% ehk 1000 eurot (5000 × 20% = 1000). Välisriigist saadud tulud on 6500 eurot (deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 8.9). Seega on Saksa residendi kogu maksustamisperioodi maksustatav tulu 11 500 eurot (5000 + 6500 = 11 500), millest Eesti tulu (5000 eurot) moodustab 43,4782%. Järelikult sai mitteresident alla 75% oma kogutuludest Eestis ning maksusoodustusena saaks kasutada vaid maksuvaba tulu.

Samas arvestatakse Eestis maksuvaba tulu proportsionaalselt Eesti tulu osakaaluga (antud näite puhul 43,4782% ulatuses) tema kogutulu suhtes.

Näide 3. Kui teise lepinguriigi resident saab tulu, mis ületab maksuvaba tulu

Saksa resident on soetanud endale korteri Pärnus, mille välja rentimise eest äriühingule teenib ta aastas 18 000 eurot. Aasta jooksul on äriühing pidanud renditulult tulumaksu kinni 20% ehk 3600 eurot (18 000 × 20% = 3600). Välisriigist saadud tulud moodustab kokku 14 500 eurot (deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 8.9). Seega on Saksa residendi kogu maksustamisperioodi maksustatav tulu 32 500 eurot (18 000 + 14 500 = 32 500), millest Eesti tulu (18 000 eurot) moodustab 55,38%. Järelikult sai mitteresident alla 75% oma kogutuludest Eestis ning maksusoodustusena saaks kasutada vaid maksuvaba tulu.

Samas ületab Saksa residendi kogu maailma tulu summa, millele maksuvaba kohaldatakse, mistõttu Eestis kinnipeetud tulumaksu ei tagastata.