Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta (uuendatud 2010)

2010. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
• Maksuvaba tulu on 2250 krooni kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 3000 krooni kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 1000 krooni kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 4350 krooni.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. 
  Näide: Meesoost töötaja isikukoodi algusega 34612... – kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2010, naissoost töötaja isikukoodi algusega 44901... – kinnipidamine lõpeb alates 01.02.2010 (vanaduspensioniiga 61 aastat).
• Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida töötaja isikukoodi järgi siit: http://www.pensionikeskus.ee.
   

SISUKORD

1. Väljamakse kood 01 – töölepinguline töötaja
2. 1a. Kood 01 + kood 07 - tööandja haigushüvitis (UUS)
3. Kood 01 + kood 11 – töölepinguline töötaja ja juhatuse liige
4. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära, 4350 krooni – töölepinguline töötaja
5. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära, 4350 krooni – töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas
6. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära, 4350 krooni – töötaja on riikliku pensioni saaja ja vanaduspensionieas
7. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära, 4350 krooni – töötaja kasvatab alla 3-aastast last
8. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära, 4350 krooni – töötaja on üliõpilane
9. Töötaja palgalt kinnipeetud elatise mahaarvamine tulumaksu kinnipidamisel
10. Kood 04 – töötaja palgalt kinnipeetud elatise maksustamine selle saajale ülekandmisel
11. Kood 01 + kood 14 – täiendava lapsepuhkuse hüvitise maksustamine
12. Toetus lapse sünni puhul
13. Töötaja korraline puhkus (kuupalk ületab 4350 krooni)
14. Sotsiaalmaks palgata puhkuse puhul
15. Tööluus
16. Palga maksmine hilinemisega
17. Kood 12 – tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis
18. Kood 13 –  hüvitised töölepingu lõpetamisel
19. Sotsiaalmaksusoodustus tööandjale töövõimetuspensionärist töötaja eest (1)
20. Sotsiaalmaksusoodustus tööandjale töövõimetuspensionärist töötaja eest (2)
21. Matusetoetus
22. Eesti tööandja residendist töötaja välislähetuses
23. Eesti tööandja residendist töötaja välislähetuses
24. Eesti tööandja residendist töötaja töötab EMP riigis
25. Eesti tööandja residendist töötaja töötab riigis, kellega Eesti ei ole sõlminud ei maksu- ega sotsiaalkindlustuslepingut
26. Eesti tööandja maksab residendist töötajale palka nii Eestis kui ka välismaal töötamise eest

Vormi TSD lisa 1

Maksukohustuslane

RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISIKUTELE TEHTUD VÄLJAMAKSED, KINNIPEETUD TULUMAKS, KOHUSTUSLIKU KOGUMISPENSIONI MAKSE JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE, ARVUTATUD SOTSIAALMAKS NING VANEMAHÜVITISELT ARVUTATUD KOGUMISPENSIONI MAKSE ISIKUTE LÕIKES
___2010_____aasta____________ kuu

Näide 1. Väljamakse kood 01 – töölepinguline töötaja

Juhan on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 7000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist. Loe veel: Info tööandjale kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamisest 2010. aastal

Sotsiaalmaks: 7000 x 33% = 2310 krooni.
Töötuskindlustusmakse: 7000 x 2,8% = 196 krooni.
Kohustusliku kogumispensioni makse: 7000 x 2% = 140 krooni.
Tulumaks: (7000 - 196 - 140 - 2250) = 4414 x 21% = 927 krooni.

Näide 1a. Kood 01 + kood 07 - tööandja haigushüvitis

Anu on töölepinguga töötaja, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensionieas.

Anu oli 19-30 märtsil haiguslehel. Tööandja maksis talle 7. aprillil töötasu märtsi eest 5000 krooni ja haigushüvitise 5 päeva eest 1500 krooni (100% töötaja keskmise töötasu ulatuses). Loe veel: Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest

Sotsiaalmaks: 5000 x 33% = 1650 krooni. Tööandja haigushüvitist sotsiaalmaksuga ei maksustata (töötaja keskmise töötasu ulatuses)
Töötuskindlustusmakse: 5000 x 2,8% = 140 krooni.
Kohustusliku kogumispensioni makse: 5000 x 2% = 100 krooni.
Tulumaks: (5000 + 1500 - 100 - 140 - 2250) = 4010 x 21% = 842 krooni. Tööandja haigushüvitis deklareeritakse koodi 07 all.

Näide 2. Kood 01 + kood 11 – töölepinguline töötaja ja juhatuse liige

Karl on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 8000 krooni, samaaegselt on ta sama äriühingu juhatuse liige, mille eest makstakse talle juhatuse liikme tasu 2000 krooni. Ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist.

Sotsiaalmaks: 10 000 x 33% = 3300 krooni.
Töötuskindlustusmakse: 8000 x 2,8% = 224 krooni. Juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakset ei maksta (ei 2,8% ega 1,4%). Vt Juriidilise isiku juhtimisorgani liikmele tehtud väljamaksete maksustamine töötuskindlustusmaksega.
Kohustusliku kogumispensioni makse: 10 000 x 2% = 200 krooni.
Tulumaks: (8000 + 2000 - 224 - 200 - 2250) = 7326 x 21% = 1538 krooni.

Näide 3. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära 4350 krooni - töölepinguline töötaja

Piret on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 2000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist. Ei ole riikliku pensioni saaja. Ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 4350 x 33% = 1436 kr. SMS § 2 lg 2 alusel makstakse sotsiaalmaksu 4350 kroonilt.
Töötuskindlustusmakse 2000 x 2,8% = 56 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 2000 x 2% = 40 kr.
Tulumaks (2000 –56 - 40 – 1904) = 0, veerg 3¹ = (2000 – 56 - 40) = 1904, maksuvaba tulu järgmistele kuudele edasikantav osa 2250-1904=346 kr.

Näide 4. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära 4350 krooni. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas

Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 2000 krooni, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga.

Sotsiaalmaks 2000 x 33% = 660 kr. Kuna töötaja on riikliku pensioni saaja, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 4350 kroonilt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lg 2).
Töötuskindlustusmakse 2000 x 2,8 %= 56 kr. Kuna töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, siis tuleb maksta töötuskindlustusmakset (nii 2,8 kui ka 1,4%). Vt. Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset (määraga 2,8%) kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension.
Kohustusliku kogumispensioni makse = 0.
Tulumaks (2000 – 56 – 1944) = 0; veerg 3¹ = 1944, maksuvaba tulu järgmistele kuudele edasikantav osa 2250-1944 = 306 kr.

Näide 5. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära 4350 krooni. Töötaja on riikliku pensioni saaja ja vanaduspensionieas

Maria on osalise tööajaga töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 2000 krooni, riikliku pensioni saaja, ta on sündinud 1948 juunis, on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Ei ole esitanud avaldust kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist.
Sotsiaalmaks 2000 x 33% = 660 kr.
Töötaja töötuskindlustusmakse = 0 alates 01.01.2009 makstud palga puhul, kuna töötaja jõudis vanaduspensioniikka (60 aastat 6 kuud) 2008 detsembris. Veerg 9 = 2000 (vajalik tööandja makse (1,4%) arvutamiseks TSD põhivormi real 5). Vt.Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset (määraga 2,8%) kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension

Kohustusliku kogumispensioni makse = 0. NB! Makse kinnipidamine lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Näiteks kui Maria hakkas II samba pensioni saama 2009. aastal, lõpeb kogumispensioni makse 2% kinnipidamine 01.01.2010. Vt Pensionikeskuse infomaterjali

Tulumaks (2000–2000)=0, veerg 3¹ =2000, edasikantav maksuvaba tulu 2250-2000=250 kr.

Näide 6. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära 4350 krooni. Töötaja kasvatab alla 3-aastast last

Lea on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 2000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist. Ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 2000 x 33% = 660 kr. Kuna töötaja on alla 3-aastase lapse ema, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 4350 kroonilt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lg 4 p 3). Aluseks on lapse sünnitunnistus, kuhu Lea on vanemana kantud Vt. http://www.emta.ee/?id=14210.

Töötuskindlustusmakse 2000 x 2,8% = 56 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 2000 x 2% = 40 kr.
Tulumaks (2000 –56 - 40 – 1904) = 0, veerg 3¹ = 1904, maksuvaba tulu edasikantav osa 2250-1904=346 kr.

Näide 7. Palk alla sotsiaalmaksu kuumäära 4350 krooni. Töötaja on üliõpilane

Maks on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 2000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist. Maks on üliõpilane.

Sotsiaalmaks 2000 x 33% = 660 kr. Kuna töötaja on üliõpilane, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 4350 kroonilt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lg 4 p 4). Vt. http://www.emta.ee/?id=14210 ja Haigekassa infomaterjali.

Töötuskindlustusmakse 2000 x 2,8% = 56 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 2000 x 2% = 40 kr.
Tulumaks (2000 –56 - 40 – 1904) = 0, veerg 3¹ = 1904, maksuvaba tulu edasikantav osa 2250-1904=346 kr.

Näide 8. Töötaja palgalt kinnipeetud elatise mahaarvamine tulumaksu kinnipidamisel

Viktor on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 5400 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas, tema palgast peetakse kinni elatis kohtuotsuse (või kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või notariaalselt kinnitatud poolte kokkuleppe) alusel Marile 1200 krooni. Samuti saab maha arvata riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks kinnipeetud summa (elatisabi seaduse § 10).

Sotsiaalmaks 5400 x 33% = 1782 kr.
Töötuskindlustusmakse 5400 x 2,8%= 151 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse = 0.
Tulumaks ( 5400 – 151 – 1200 – 2250) = 1799 x 21% = 378 krooni. Alates 01.01.2007 ei ole oluline, kas elatise saaja on resident või mitteresident. Vt. http://www.emta.ee/?id=3179 ; http://www.emta.ee/failid/elatis_2007.pdf.

 Näide 9. Kood 04 – töötaja palgalt kinnipeetud elatise maksustamine selle saajale ülekandmisel

Residendist Marile elatise maksmine (otse Mari pangakontole või kohtutäituri kaudu). Elatise summa on 1200 krooni. Avaldust maksuvaba tulu 2250 rakendamiseks esitatud ei ole.

Sotsiaalmaks = 0. Töötuskindlustusmakse = 0. Kohustusliku kogumispensioni makse = 0. Tulumaks 1200 x 21% = 252 kr.

Näide 10. Kood 01 + kood 14 – täiendava lapsepuhkuse hüvitise maksustamine

Karin on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 8200 krooni ja ta kasutas 3 päeva täiendavat lapsepuhkust (töölepingu seaduse § 135, sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkt 5), täiendava lapsepuhkuse tasu 3 x 66 kr. = 198 kr., ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 8200 x 33% = 2706 kr. Täiendava lapsepuhkuse hüvitist ei maksustata ei sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ega kogumispensioni maksega, kuid maksustatakse tulumaksuga(väljamakse liigi kood 14).

Töötuskindlustus 8200 x 2,8% = 230 kr. Kohustusliku kogumispensioni makse = 8200 x 2% =164.

Tulumaks ( 8200 + 198 – 230 – 164 - 2250) = 5754 x 21% =1208 kr.

Näide 11. Toetus lapsi sünni puhul

Priit on töölepinguga töötaja ja seoses lapse sünniga sai sünnitoetust 11250 kr. (TMS §13 lg3 p.7 kohaselt ei maksustata tulumaksuga sünnitoetust, mis ei ole rohkem kui 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust e 2010 aastal 11250 kr., sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega maksustatakse täies ulatuses). Priit sai sellel kuul ka palka 5000 krooni. Avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks. On esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist.

Sotsiaalmaks 16250 x 33% = 5363 kr. Töötuskindlustusmakse 16250 x 2,8%= 455 kr. Kohustuslik kogumispension = 16250 x 2% = 325 kr. Tulumaks = [5000-(5000x2,8%)-(5000x2%)-2250]x21%= 527 kr.

Märkus (vt http://www.emta.ee/?id=14210) . Tulumaksuseaduse § 28¹ lõike 4 kohaselt ei arvata füüsilise isiku tulust maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Tulenevalt eelnimetatust on alates 2008. a jaanuarikuu TSD lisast 1 muudetud kinnipeetud tulumaksu kontrolle. Esineb olukordi, kui töötuskindlustusmakset või kohustusliku kogumispensioni makset makstakse tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks on selliseks väljamakseks tööandja makstud toetus lapse sünni puhul või residendile välisriigis töötamise eest makstud tasu, mida ei maksustata Eestis tulumaksuga, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioni maksega. Kinnipeetava tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse veerus 8 märgitud töötuskindlustusmakset või veerus 10 märgitud kohustusliku kogumispensionimakset vaid ulatuses, mis langeb tulumaksuga maksustatavatele väljamaksetele. Seetõttu on TSD kontrollikriteeriumisse lisatud vastavad kontrollireeglid, milledele mittevastavuse puhul kuvatakse e-maksuametis vormi TSD lisa 1 kontrolli puhul veatunnused: 

L1_16 g_16_4 Lisa 1 MVT tun.-ga isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml(01+15+21)x0.028) - KP (vml(01+11+13+15+17+18+21)x0.02) - elatis - MVT) summast (õige summa) 

L1_17 g_17_4 Lisa 1 MVT tun.-ta isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml(01+15+21)x0.028) - KP (vml(01+11+13+15+17+18+21)x0.02) - elatis) summast (õige summa).

Näide 12. Töötaja korraline puhkus (kuupalk ületab 4350 krooni)

Jüri on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 6300 krooni ja puhkusetasu 5800 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 6300+5800 = 12100 x 33% = 3993 kr.
Töötuskindlustusmakse 12100 x 2,8% = 339 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 12100 x 2% = 242 kr.
Tulumaks (6300 + 5800 – 339 – 242 – 2250 ) = 9269 x 21% = 1946 kr.

Järgmisel kuul on Jüri töötasu 2 päeva eest 600 krooni (ülejäänud perioodil oli puhkusel). Kuna palga summa on suurem sotsiaalmaksu kuumäärast, mis on arvestatud palga arvestamise kuul töötatud päevade arvuga (4350/30x2=290) makstakse sotsiaalmaksu tegelikult palgalt ehk 600 kroonilt.
Sotsiaalmaks 600 x 33% = 198 kr.
Töötuskindlustusmakse 600 x 2,8 % = 17 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 600 x 2% = 12 kr.
Tulumaks (600–17–12–571)=0 , veerg 3¹ =571 ja maksuvaba tulu kasumata osa 2250–571= 1679.

Järgmisel kuul on Jüri töötasu 6300 krooni.

Sotsiaalmaks 6300 x 33% = 2079 kr.
Töötuskindlustusmakse 6300 x 2,8 % = 176 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 6300 x 2% = 126 kr.
Tulumaks (6300 – 176 – 126 – 1679 /eelmise kuu kasutamata osa/ – 2250) = 2069 x 21% =434 kr, veerg 3¹ = 2250 + 1679 = 3929.

Näide 13. Sotsiaalmaks palgata puhkuse puhul

Peeter on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 8000 krooni, kokkuleppel tööandjaga on Peeter terve kuu palgata puhkusel, mistõttu ei tehta tal palgapäeval väljamakset.

Sotsiaalmaks 4350 x 33% = 1436 kr. Palgata puhkuse kuu eest makstakse sotsiaalmaksu 4350 kroonilt. Veerus 5 näidatakse alati tegelikult makstud summa, antud juhul 0.

Töötuskindlustusmakse = 0. Kohustusliku kogumispensioni makse = 0. Tulumaks = 0.

Järgmisel kuul on Peetri töötasu 8000 krooni

Sotsiaalmaks 8000 x 33% = 2640 kr. Palgata puhkuse kuu eest makstud 1436 kr. ei tohi maha arvata järgmise kuu palgalt arvestatud sotsiaalmaksust.

Töötuskindlustusmakse 8000 x 2,8 % = 224 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 8000 x 2% = 160 kr.
Tulumaks 8000–224–160–2250–2250/eelmise kuu kasutamata 2250/ = 3116 x 21% = 654 kr.

Näide 14. Tööluus

Rita on töölepinguga töötaja, eelmisel kuul oli ta puhkusel ja sellel kuul pole tööle ilmunud, palgata puhkust pole vormistatud, tööleping on lõpetamata.

Sotsiaalmaks 4350 x 33 % = 1436 kr. Töötuskindlustusmakse = 0. Kohustusliku kogumispensioni makse = 0. Tulumaks = 0

Näide 15. Palga maksmine hilinemisega

Meeme on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 12000 krooni, kuid äriühingul ei ole raha sellel kuul palga väljamaksmiseks, ta on esitanud avalduse maksuvaba 2250 krooni arvestamiseks.

Sotsiaalmaks 4350 x 33% = 1436 kr. Töötuskindlustusmakse = 0. Kohustusliku kogumispensioni makse = 0. Tulumaks = 0

Meeme saab järgmise kuu 5. kuupäeval eelmisel kuul saamata töötasu 12000 kr. ja 15. kuupäeval jooksva kuu töötasu 12000 krooni, kokku 24000 kr.

Sotsiaalmaks 24000 x 33% = 7920 kr – eelmise kuu 1436 kr = 6484 kr.
Töötuskindlustusmakse 24000 x 2,8% = 672 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 24000 x 2% = 480 kr.
Tulumaks ( 24000–672–480–2250–2250/eelmise kuu kasutamata osa/ = 18348x21% = 3853 kr.

Näide 16. Kood 12. Tööõnnetus- või kutsehaigishüvitis

Kalju on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 5000 krooni ja tööõnnetuse hüvitis 800 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni ja täiendava maksuvaba tulu tööõnnetuse hüvitise puhul 1000 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 5000 x 33% = 1650 kr. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitist ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioni maksega.

Töötuskindlustusmakse 5000 x 2,8 % = 140 kr. Kohustusliku kogumispensioni makse 5000 x 2% = 100 kr. Tulumaks ( 5000 + 800 – 140 – 100 – 2250 – 800) = 2510 x 21% = 527 kr.

Näide 17. Kood 13 - hüvitised töölepingu lõpetamisel

Töösuhte lõppemise kuul tegi tööandja töölepinguga töötajale Saimale järgmised väljamaksed: viimane palk 10000 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsioon (töölepingu seaduse § 71) 1000 krooni, hüvitis töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu (töölepingu seadus § 100 lg 1) 10000 krooni. Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni rakendamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist (tuleb kinni pidada kohustusliku kogumispensioni makse 2% sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summalt), ei ole vanaduspensionieas (tuleb kinni pidada töötaja töötuskindlustusmakse 2,8%).

Sotsiaalmaks 10000 +1000 +10000 = 21000 x 33 % = 6930 kr.

Kinnipeetav töötuskindlustusmakse 10000 + 1000 = 11000 x 2,8 % = 308 kr. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse alusel makstavad hüvitised ei kuulu töötuskindlustusmaksega maksustamisele.

Kohustusliku kogumispensioni makse = 21000 x 2% = 420 kr.

Tulumaks (10000 +1000 +10000 – 2250 – 308 – 420) = 18022 x 21% = 3785 kr.

 Näide 18. Sotsiaalmaksusoodustus tööandjale töövõimetuspensionärist töötaja eest

Lisainfo http://www.emta.ee/?id=14301
 

Sven on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 5000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvutamiseks ja on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist.. Sven on töövõimetuspensionär ja tööandja esitab palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse summas 1436 kr.

Sotsiaalmaks 5000 x 33% - 1436 = 214 kr.
Töötuskindlustusmakse 5000 x 2,8 % = 140 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse 5000 x 2% = 100 kr.
Tulumaks (5000 – 140 – 100 – 2250) = 2510 x 21% = 527 kr.

Näide 19. Sotsiaalmaksusoodustus tööandjale töövõimetuspensionärist töötaja eest (2)

Tiiu on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 2000 krooni, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 2250 krooni arvutamiseks, ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. Tiiu on töövõimetuspensionär ja palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse summas 1436 kr.

Sotsiaalmaks 2000 x 33% - 1436 = 0.
Töötuskindlustus 2000 x 2,8% = 56 kr.
Kohustuslik kogumispension = 0.
Tulumaks (2000 – 56 - 1944) = 0, veerg 3¹ = 1944.

Näide 20. Matusetoetus

Maimu on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 6000 krooni ja seoses ema surmaga maksti talle matusetoetust 2000 kr, ta on esitanud avalduse maksuvaba 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 8000 x 33% = 2640 kr.
Töötuskindlustusmakse 8000 x 2,8 % = 224 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse = 8000 x 2% = 160 kr.
Tulumaks (6000 + 2000 – 224 – 160 - 2250) = 5366 x 21% = 1127 kr.

Näide 21. Eesti tööandja residendist töötaja välislähetuses (1)

Eesti äriühing lähetab oma töötaja Anu, kelle alaline töökoht on Eestis, 3 kuuks Rootsi. Tööandja maksab lähetuse ajal töötajale palka 10000 krooni kuus. Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud lähetatud töötajale vormi E101 selle kohta, et töötaja jääb sotsiaalselt kindlustatuks Eestis (vt. http://www.ensib.ee/frame_euro.html) . Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensioniealine.

Sotsiaalmaks 10000 x 33% = 3300 kr.
Töötuskindlustusmakse 10000 x 2,8 % = 280 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse = 10000 x 2% = 200 kr.
Tulumaks (10000 – 280 – 200 - 2250) x 21% = 1527 kr. Maksuleping Rootsiga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24550 ei anna antud juhul Rootsile õigust Anu tulu tulumaksuga maksustada, tööandjal ei ole Rootsi maksuhalduri tõendit, et väljamakse saaja on selle tulu osas Rootsis maksukohustuslane, tulumaks makstakse Eestis.

Näide 22. Eesti tööandja residendist töötaja välislähetuses (2)

Eesti äriühing lähetab oma töötaja Malle, kelle alaline töökoht on Eestis, 12 kuuks Rootsi. Tööandja maksab lähetuse ajal töötajale palka 10000 krooni kuus. Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud lähetatud töötajale 12 kuuks vormi E101 selle kohta, et töötaja jääb sotsiaalselt kindlustatuks Eestis (vt. http://www.ensib.ee/frame_euro.html). Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba 2250 krooni arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, on esitanud avalduse kogumispensioni makse tasumise jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, ei ole vanaduspensioniealine.

Sotsiaalmaks 10000 x 33% = 3300 kr.
Töötuskindlustusmakse 10000 x 2,8 % = 280 kr.
Kohustusliku kogumispensioni makse = 10000 x 2% =200 kr.
Tulumaks = 0 kr. Maksuleping Rootsiga annab antud juhul Rootsile õigust Malle tulu tulumaksuga maksustada (tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul, mis ületab 183 päeva kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24550, tööandjal on Rootsi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas Rootsis maksukohustuslane, tulumaksu Eestis kinni ei peeta.

Näide 23. Eesti tööandja residendist töötaja töötab EMP riigis

Eesti tööandja on sõlminud töölepingu Eesti residendist Reinuga, töö tegemise koht (üle 183 päeva) Soomes, Eesti tööandja maksab talle palka 32000 krooni kuus. Kuna töötaja töökoht on Soomes, siis peab ta alluma Soome sotsiaalkindlustussüsteemile, SKA ei väljasta vormi E101. Samuti on Soomel õigus palgatulu maksustada tulumaksuga https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24552, Soome maksuhaldur on väljastanud tõendi, et väljamakse saaja on selle tulu osas Soomes maksukohustuslane, tööandja ei pea tulumaksu kinni Eestis. Seda isikut TSD vormil ei deklareerita.

Näide 24. Eesti tööandja residendist töötaja töötab riigis, kellega Eesti ei ole sõlminud ei maksu- ega sotsiaalkindlustuslepingut

Eesti resident Ain töötab Venemaal Eesti tööandjale. Eesti tööandja maksab selle töö eest palka 20000 krooni kuus. Töötaja on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensioniealine.Venemaa maksuhaldur on väljastanud töötajale tõendi, et ta on Venemaal teenitud palga osas Venemaal maksukohustuslane. Töötaja esitas tõendi oma tööandjale.

Kuna välislepinguid pole sõlmitud rakendub maksustamisel siseriiklik maksuõigus.
Sotsiaalmaks 20000 x 33% = 6600 kr.
Töötuskindlustusmakse 20000 x 2,8% = 560 kr.
Kogumispensioni makse 20000 x 2% = 400 kr.
Tulumaks = 0. TuMS § 40 lg 31 kohaselt tulumaksu palgalt kinni ei peeta juhul, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ja maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane.

Näide 25. Residendist töötajale makstakse palka nii Eestis kui ka välismaal töötamise eest

Mõnikord maksab tööandja ühes kuus töötajale nii Eestis kui ka Soomes teenitud palka. Kuna Soome riigil on õigus maksustada ainult tema territooriumil teenitud palka, on selge, et Eestis teenitud palk jääb maksustamisele Eestis. Kuna palk on teenitud ühe kuu jooksul, siis deklareerimine toimub järgmiselt: vormi E101 olemasolul deklareeritakse kogu palga summalt arvutatud sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmakset ja kogumispensionimakset. Tulumaksu osas deklareeritakse üksnes väljamakse osa, mis kuulub maksustamisele Eestis ja sellelt kinnipeetud tulumaks, kusjuures tulumaksu kinnipidamisel tuleb arvestada sellega, et maha arvata võib ainult see osa kinnipeetud töötuskindlustusmaksest ja kogumispensioni maksest, mis on kinnipeetud Eestis tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt (TuMS § 28¹ lg 4). 

Näiteks, maksustamisperioodil on töötajale Pillele makstud Eestis teenitud palka 5000 krooni ja Soomes teenitud palka 10000 krooni (seda palga osa ei maksustata tulumaksuga mitte Eestis vaid Soomes (on olemas Soome maksuhalduri tõend), seega väljamakse koodiga 01 all ei deklareerita, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioniga (on olemas SKA E101)). Töötaja on kogumispensioni kohustatud isik, ei ole vanaduspensionieas.

Sotsiaalmaks 15000 x 33% = 4950 kr.
Töötuskindlustusmakse 15000 x 2,8% = 420 kr.
Kogumispensioni makse 15000 x 2% = 300 kr.
Tulumaks = [5000-(5000x2,8%)-(5000x2%)-2250] x 21% = 527 kr.

Soovitatav kirjandus Soome maksuameti veebilehelt:  Obligations of a foreign employer; Taxation of employees from other countries working in Finland ;  Välismaised renditöötajad ja Soome maksusüsteem ;