• hasartmänguseaduses sätestatud osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa;
• hasartmänguseaduses sätestatud õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat;
• õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa;
• loteriiseaduses sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja. Maksustamisperiood on õnnemängu, loterii ja osavusmängu korraldamisel üks kalendrikuu ning kihlveo ja totalisaatori korraldamisel ja sellise õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual või mänguautomaadil, on maksustamisperiood ühe kihlveo või õnnemängu korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesest päevast ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljasaatmise viimase päevaga. Hasartmängukorraldaja peab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni esitama ja hasartmängumaksu tasuma maksustamisperioodi lõppemisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Õnnemängu korraldamiseks kasutatava mängulaua ja mänguautomaadi maksustamine toimub maksumärgi ostmisega õnnemängu korraldaja poolt.

Hasartmängumaksu maksumäär õnnemängu korraldamisel on 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta ja 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 5 protsenti kihlveo ja totalisaatori korraldamisel; 18 protsenti osavusmängu korraldamisel, õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, klassikalise loterii ja kiirloterii korraldamisel ning 10 protsenti arvloterii korraldamisel.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning sellest summast

• kantakse 46 protsenti laekumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks Eesti Kultuurkapitalile, sellest omakorda eraldatakse 63 protsenti kultuuriehitistele;
• 3,9 protsenti eraldatakse Eesti Punasele Ristile;
• 12,7 protsenti eraldatakse Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ja 0,5 protsenti halduskuludeks Siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjoni teenindamisega seotud kulude katteks. Programmi vahenditest eelarveaastaks arvestatud 0,5 protsendi summast kasutamata jäävad vahendid lisatakse järgmisel aastal programmi vahendite 99,5 protsendi summale investeeringute toetamiseks;
• 37,4 protsenti eraldatakse spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks; sellest omakorda eraldatakse 31,8 protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7 protsenti pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks, 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5 protsenti Riigikogu moodustatud nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks. Nõukogu teenindamisega seotud kuludeks eraldatud aasta lõpuks kasutamata jäänud summa lisatakse pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks.