a) liisingtehinguga kapitalirendi tingimustel;
b) liisingtehinguga kasutusrendi tingimustel.
b) liisingtehinguga kasutusrendi tingimustel.
Kaup asub Eestis
Kirjeldatud tehingute näol on tegemist müügi ja tagasiliisimise tehinguga. Käive tekib nii liisingfirma kliendil (kauba müügist liisingfirmale, kuna toimub kauba võõrandamine käibemaksuseaduse § 2 lõike 5 tähenduses) kui ka liisingfirmal (sama kauba tagasirentimisel kas kapitalirendi tingimustel või kasutusrendi tingimustel).
Liisingfirma poolt kauba tagasirentimisel kapitalirendi tingimustel tekib liisingfirmal kauba võõrandamise käive ning tagasirentimisel kasutusrendi tingimustel tekib liisingfirmal teenuse osutamise käive. Kui tegemist on kinnisasjaga, siis selle maksuvabal võõrandamisel krediidi- või finantseerimisasutusele ei tule teha ettevõtluses kasutatavalt kinnisasjalt mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist juhul, kui kinnisasja võõrandanud isik võtab lepingu alusel selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- ja finantseerimisasutuselt oma kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest.
Kaup ei asu Eestis
Kui kaup tehakse nii müügitehingu kui ka tagasiliisimise tehingu puhul ostjale kättesaadavaks muus riigis kui Eesti ja kaup asub selles riigis juba tehingute tegemise hetkel (st ei ole nende tehingutega seoses Eestist sellesse teise riiki viidud), on tegemist tehingutega, mida Eestis ei maksustata (ka mitte käibemaksumääraga 0%). Tehinguid ei deklareerita Eestis esitataval käibedeklaratsioonil olenemata sellest, kas liisingfirma klient ja liisingfirma ise on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasena või mitte. Kui aga kaup asub müügi ja tagasiliisimise tehingu tegemise ajal Eestis ja viiakse Eestist välja pärast lepingute sõlmimist, on mõlemal juhul tegemist Eestis toimuva käibega ning mõlemad tehingud kuuluvad maksustamisele tavapärase maksumääraga.
2. Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevad kohustused võtab üle kolmas isik. Kas on õige, et liisinguandja ei käsitle liisingulepingu ülevõtmist uue kapitalirendilepinguna ning ei väljasta vara arvet lepingu ülevõtjale ega kreeditarvet eelnevale liisinguvõtjale?
1) Kui toimub kapitalirendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmine uue liisinguvõtja poolt ning liisinguandja on kapitalirendile antud vara kogu maksustatavalt väärtuselt juba käibemaksu arvestanud ja maksnud, ei kohusta käibemaksuseadus liisinguandjat tõepoolest esimesele liisinguvõtjale kreeditarvet esitama ega uue liisinguvõtjaga uut kapitalirendilepingut sõlmima ja talle veel tasumata summa ulatuses eraldi arvet väljastama.
2) Kui kreeditarvet ei esitata ja kaup antakse tagasi liisinguandjale, peab liisinguvõtja arvestama sellega, et vastavalt käibemaksuseaduse § 32 lõigetele 4 ja 41 tuleb põhivara soetamisel (sealhulgas kapitalirendile võtmisel) ning selle põhivara tarbeks ostetud ja raamatupidamislikku väärtust suurendanud kaupade soetamisel ja teenuste saamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida kinnisasja puhul 10 ja muu põhivara puhul 5 aasta jooksul vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamisele. Sellest tulenevalt võib juhul, kui liisinguandja kreeditarvet ei esita, tekkida esimesel liisinguvõtjal mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestamise kohustus, kui liisinglepingu ülevõtmise ajaks ei ole kas kapitalirendile võetud vara enda või mõne selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise periood veel lõppenud.
3) Samas tuleb siin rõhutada seda, et liisingtehingu puhul kapitalirenditingimustel on liisingfirmal õigus esitada kreeditarvet liisinguvõtjale, mille kohaselt siis tehingu mõlemad pooled korrigeerivad oma käibemaksuarvestust ja sellisel juhul tekib juba liisingfirmal käive tagastatud kauba võõrandamisel järgmisele liisinguvõtjale. Esimesel liisinguvõtjal ei teki sisendkäibemaksu ümberarvestuse kohustust, kuna võõrandamise tehing katkeb ja vara algne võõrandamise tehing kvalifitseerub kasutusrendi suhteks ehk teenuseks käibemaksuseaduse mõistes.
3. Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud kasutusrendilepingust tulenevad liisinguvõtja kohustused võtab üle kolmas isik. Kas tuleb esitada kreeditarve?
Kui tegemist on liisingtehinguga kasutusrendi tingimustel, siis loetakse seda teenuse käibeks, kus ühelt poolt käivet maksustatakse igal maksustamisperioodil ja teiselt poolt saab ostja vastavalt sisendkäibemaksu maha arvata. Kui lepingust tulenevad kohustused võtab üle kolmas isik ja esimene liisinguvõtja tagastab kauba, ei too kauba tagastamine kaasa kohustust sisendkäibemaksu korrigeerida. Kreeditarvet võib esitada, kui liisinguandja leiab, et ostja poolt tasumisele kuulunud kasutusrendimakse oli tegelikkusest suurem. Kreeditarve esitamisel peavad mõlemad pooled korrigeerima ka käibedeklaratsiooni.
4. Käibemaksuseaduse (KMS-i) § 29 lg 8 sätestab: „Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.”
Kas eelolevast tulenevalt on liisinguandjal lubatud korrigeerida käibemaksuarvestust kapitalirendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel üksnes maksukohustuslasena registreerimata isiku korral?
KMS-i § 29 lg 8 on erisäte, mis annab kauba müüjale õiguse korrigeerida tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra. Ühelt poolt piirab säte liisinguandja õigust korrigeerida kapitalirendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel käibemaksu suuremas summas, kui seda on maksukohustuslasena registreerimata ostjale tagastamiseks arvestatud ja teiselt poolt annab maksukohustuslasena registreerimata ostjale kindlustunde, et talle tagastatakse lepingu katkemisel mingi osa tema poolt makstud käibemaksust.
Kui tehingu mõlemad pooled on registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis laienevad neile kõik käibemaksuseaduse sätted, kaasaarvatud KMS-i § 29 lg 7 sätestatu. KMS-i § 29 lg 7 rakendub samaväärselt kõikidele maksukohustuslastele, sealhulgas ka liisinguettevõtetele. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta ja nii kauba müüja kui ostja peavad kreeditarve alusel korrigeerima oma käibedeklaratsiooni.
Kreeditarve esitamisel ja käibedeklaratsiooni korrigeerimisel klassifitseerub vara algne võõrandamine sisuliselt kasutusrendi suhteks ehk teenuse osutamiseks käibemaksuseaduse mõistes.
